Härg läks sohu sööma. Ja seal siis hundid olid ümberringi. Ja nad siis lähevad ja seal siis üks hunt ütleb, et: “Mis siin soo sobin, pilliroo robin?”
Tema ütleb vastu, et: “Vana härg, tümpajalg!”
Aga tema küsib siis, see hunt, et: “Mitu abimeest sul kaasas on?” (No seda relva, nii öelda…)
Tema ütleb, et:
“Neli sumpavad sood mööda,
kaks vaatavad taevasse!”
– Neli on neli jalga ja siis kaks sarve on.
Tema vaatab: “Ei, ma ei saa temast veel võitu! Vaja minna abi kutsuma!”
Läheb siis abi kutsuma. Kutsub. Tulid teised hundid ligi sinna. Nemad ka tulevad – et: “Mis siin soo sobin, pilliroo robin?”
Tema ütleb: “Vana härg, tümpajalg!”
“Mitu abimeest kaasas on?”
“Kaks vaatavad taevasse,
neli sumpavad sood mööda!”
“Ei, ära süüa me ei jõua! Veel vaja abi kutsuda!”
Aga vaja – härg läheb muidu ära – vaja kinni hoida! Ja üks oli neil pime hunt. Tollest pole seal muud kasu: “Sa hoia siin seda härga kinni, sarve pidi!”
Tema siis võttiski sarve hambusse ja hoiab kinni.
Härg mõtleb – mida teha? Vaja kuidagi kavalusega lahti saada! Ütles siis niimoodi, et: “Kuule, mul väsis see sarv ära! Ma annan sulle teise sarve kinni hoida!”
Laskis siis lahti, andis kännu – ei andnudki sarve! Ja läkski! Hunt hoiab kändu hambus ja härg läks oma teed.
Tulevad teised hundid. Nüüd oli neid juba väga palju. Arvasid, et saavad härjast jagu. Ja tulevad, küsisid: “Kus härg?”
“Härg? No vaadake, härg on siin!”
Nemad ütlevad: “Oh, pime hunt ikka pime hunt! Kus see siis härg – see on känd!”.
ERA, DV 582 < Võrumaa, Meremäe v, Tiirhanna k – Risto Järv < Mihail Kooser, snd 1923 (2004).
[ATU 122L*]
