Härg läts suuhtõ süümä. Ja sääl sis soeq ümbretsõõri olĺq. Ja nuuq sis lääväq ja sääl sis üts susigi ütles õt: “Mis siin suu sopin, pilliruu ropin?”
A timä ütles vasta õt: “Vanna härgä, tumpajalga!”
A tuu küüs’s sis, tuu susi, õt: “Mito nõvvo sul üteh om?” (No seda relva, nii üteldä…)
Tuu ütles õt:
“Nelli sumṕ suud piteh,
kats kaes taivahe!”
– Nelli om nelli jalga ja sis kats sarvõ om.
Tuu kaes: “Ei, ma-i saaq timäst viil võitu! Vaja minnäq appi kutsuq!”
Lätt sis appi kutsma. Kuts’tas. Sai tõõsõq soeq mano sinnäq. Nuuq ka tulõvaq õt: “Mis siin suuh sopin, pilliruuh ropin?”
Tuu no ütles: “Vanna härgä, tumpajalga!”
“Mitu nõvvo üteh om?”
“Kats kaes taivahe,
neli sumṕ suud piteh!”
“Ei, arq süvväq miq ei jõvvaq! Viil vaja appi kutsuq!”
A vaja – härg lätt muidu arq – vaja kinni pitäq! Ja üts olĺ pümme susi näil. Tuust olõ-s sääl muud ka: “Saq piaq siih sedä härgä kinni, sarvõ pite!”
Tuu sis võtt kah sarvõ hambihe ja sis pidä kinni.
Härg ka märgis – mis tetäq? Vaja kuis pettüsega ar vällä saiaq! A üteĺ sis niimuudu õt: “Kuulõq, mul vässü taa sarv ar! Ma anna sullõ tõõsõ sarvõ kinni pitäq!”
Ja lask no [vallalõ], and kannu, õs annaqki sarvõ! Ja no lätś! Tuu pidä kandu hambih ja härg läts umma tiid.
Tulõvaq tõõsõq soeq. Sis olĺ jo väiga palĺo näid. Arvsiq, et häräst saa võimu ar võttaq. Ja tulõvaq, küsüseq: “Kos härg?”
“Härg? No kaeq, taa, härg siih!”
Nuuq ütleseq: “Oo, pümme susi õks pümme susi! Kos sis härg – taa om kand!”
ERA, DV 582 < Võrumaa, Meremäe v, Tiirhanna k – Risto Järv < Mihail Kooser, snd 1923 (2004).
[ATU 122L*]
