Elli kord teeda ja paaba. Naa olli vaesõq. Näil olĺ vahakarva kanakõnõ, rohkõmp näil olõka-s midägi õs. Kanakõnõ lõi munakõsõ. Oh tuud ryymu! Paaba kiit munakõsõ arq. Paaba pand munakõsõ tuhkhauda küdsämä, soolavakka suulduma, paa kaasõ pääle jahtuma. Eś läts ar tarõstki vällä.
Tulĺ pikä hannaga hiir, vei arki munakõsõ. Paaba ikk, teeda murõhtas.
Tulĺ sant: “Mis ti ikõdõ?”
“Vyi sandikõnõ, ku sa tiiäsi, määne meil murõh om, sis sa uma leeväpalaqki pillusi lakka!”
“Ma pillu no leeväpala lakka – kost ma korja jalq? No kynõlgõ, mis teil sis om!”
“Meil om vahakarva kanakõnõ, kanakõnõ lõi munakõsõ. Tulĺ pikä hannaga hiir, ni arki vei.”
Sandkõnõ naaś ka ikma, läts suurõ ikuga tarõst vällä, pilĺ umaq leeväpalaqki ar lakka.
Harak hüpeĺ tii pääl: “Sandkõnõ, milles sa uma leeväpala pilli lakka? Kaeq, kost sa korjat?”
“Vyi haragukõnõ, ku sa tiiäsi, sis sa kakusi uma pudsajaqki kyik arq.”
“Ma kaku no pudsajaq ar – külm nakas! No mis sis viga om teedal ja paabal?”
“Teedal ja paabal vahakarva kanakõnõ lõi munakõsõ. Panniq tuhkhauda küdsämä, soolavakka suulduma, paa kaasõ pääle jahtuma. Tulĺ pikä hannaga hiir, ni arki vei. Paaba ikk, teeda murõhtas.”
Haragukõnõ naaś ka ikma, kakk oma putsajaqki arq kyik säläst paljast. Kopõrd lumbi mano.
Lump küsse et: “Haragukõnõ, milles sa oma pudsajaq olõt ar kaknuq? Sa saa-i linnadagi!”
“Vyi lumbikõnõ, ku sa tiiäsi, määne murõh on teedal ja paabal, sis sa pessäsi uma viigi muatsõst.”
“Ma pessä no vii muatsõst! Külarahvas tulõ vett võtma. Kost nää vett saava, ku mu vesi muanõ om? A no kynõlõ, mis sis viga!”
“Teedal ja paabal vahakarva kanakõnõ lõi munakõsõ. Panni tuhkhauda küdsämä, soolavakka suulduma, paa kaasõ pääle jahtuma. Pikä hannaga hiir tulĺ, ni arki vei.”
Lumbkõnõ naaś ka ikma, pesś kah uma vii kyik muatsõst. Papi tütär tulĺ vii perrä. Papi naane naaś pliine küdsämä. Papi tütär tulõ ja laul:
“Täämbä saa pliine,
maama küdsä pliine,
täämbä saa pliine!”
Nakas vett võtma – olõki-i vett, muda õnnõ lumbih.
“Lumbikõnõ, milles sa nii muatsõst olõt pessnü hindä? Kost ma vett võta?”
“Vyi, papi tütrekene, ku sa tiiäsi, määne murõh om teedal ja paabal, sis sa tahasi-i pliinegi õiq. Pangiqki pessäsi purust!”
“No kynõlõ sis, mis tuul teedal ja paabal viga om?”
“Vahakarva kanakõnõ lõi munakõsõ. Panni tuhkhauda küdsämä, soolavakka suulduma, paa kaasõ pääle jahtuma. Pikä hannaga hiir tulĺ, ni arki vei.”
Papi tütar naaś ka ikma, pesś uma pangiqki purust. Läts suurõ ikuga kodo. Papi naane küsś et: “Tütrekene, mis sul viga om, milles sa ikõdõ? Ja koh vesi om? Ja milles sa pangiq oĺt purus pessnü?”
“Vyi maamakõnõ, ku sa tiiäsi, määnes teedal ja paabal murõh om, sis sa nakasi‑i pliinegi küdsämä! Pliinikohetusõgi pessäsi tarrõ pite lakka!”
“Ulli juttu sa no ajat! No mis tuul teedal ja paabal viga sis om?”
“Vahakarva kanakõnõ lõi munakõsõ. Panni tuhkhauda küdsämä, soolavakka suulduma, paa kaasõ pääle jahtuma. Pikä hannaga hiir tulĺ, ni arki vei.”
Papi naane naaś ka ikma. Pesś uma pliinikohetusõgi tarrõ pite lakka. Papp tulĺ kodo poolõ ja kynõli:
“Täämbä saa pliine,
täämbä saa hüvvä süüki.
Naane küdsä pliine.”
Tulõ tarrõ: “Mh-mh! Sa olõ-i pliine küdsänügi vai? A milles sa sainaq olõt kohetusõga kokko pessnü?”
“Vyi mehekene, ku sa tiiäsi, määnes murõh om teedal ja paabal, sis sa tahasi-i pliinegi! Sis sa umaq keriguraamaduqki pillusi vällä!”
“Hosbodi pomiilui, ma pillu no keriguraamadu vällä! A mis tuul teedal ja paabal viga om siis?”
“Vahakarva kanakõnõ lõi munakõsõ. Panni tuhkhauda küdsämä, soolavakka suulduma, paa kaasõ pääle jahtuma. Pikä hannaga hiir tulĺ, ni arki vei.”
Papp koŕaś ka uma raamadukõsõq üskä: “Taha-i ma, olõ-i mullõ sis midägi vaja!”
Läts sis vällä moro pääle, et rago keriguraamaduqki katski.
A seeni vahakarva kanakõnõ lõi tõõsõ munakõsõ, lõi kolmada munakõsõ. Paaba küdsi munakõsõ, pand munakõsõ tuhkauda küdsämä, soolavakka suulduma, paa kaasõ pääle jahtuma. A inäp õs lääq tarõst vällä, jäi munnõ vahtma.
Üte muna and teedalõ, tõõsõ võtt hindäle. Naksi munnõ tiklõma. Teeda muna läts katski, a paaba muna õs lää, paaba muna jäi tervest. Paaba võtt uma muna peio, läts papi poolõ munnõ tiklõma.
A papp olĺ viil moro pääl, otsõ viil kirvõst, olõ-s viil kirvõst löüdnü. “Paabakõnõ, milles sul no nii hüa miil om?”
“Mu vahakarva kanakõnõ lõi tõõsõ munakõsõ. No tulli ma munnõ tiklõma.”
Papil sai hüa miil, koŕaś uma keriguraamadu üska, and raamatilõ suud, läts tarrõ. A paabakõnõ ka turgut takah. Lätsiq tarrõ, papi naane küsś: “Milles teil no nii hüa miil om?”
“Vahakarva kanakõnõ lõi tõõsõ munakõsõ, lõi kolmanda munakõsõ, noq tulli munnõ tiklõma.”
Papi naasel ja papi tütrel ka olĺ hää miil.
ERA, DV 575 < Võrumaa, Meremäe v, Uusvada k – Risto Järv, Ave Tupits, Siiri Taimla < Maria Kadak, snd 1927 (2005).
[ATU 2022B]
