1.

Upa pite taivahe

Upa pite taivahe

2.

Kunigatütär klaasidsõ mäe otsah

Kunigatütär klaasidsõ mäe otsah

3.

Söepuder

Söepuder

4.

Hobõsõ vanus kabja all

Hobõsõ vanus kabja all

5.

Susi ja hopõn

Susi ja hopõn

6.

Rebäne varastas kalaq

Rebäne varastas kalaq

7.

Repän taht naardaq

Repän taht naardaq

8.

Rebane petab vareselt sõira

Rebane petab vareselt sõira

9.

Kana sittõ palo pääle

Kana sittõ palo pääle

10.

Pümme susi

Pümme susi

11.

Tõrvanõ härg

Tõrvanõ härg

12.

Rebäne hanõkaŕah

Rebäne hanõkar´ah

13.

Küna

Küna

14.

Vaenõlats üüse sannah

Vaenõlats üüse sannah

15.

Lina elolugu

Lina elolugu

16.

Rikka mehe kolm soovi

Rikka mehe kolm soovi

17.

Sysar kandlõs

Sysar kandlõs

18.

Kuninga varandusõ perija

Kuninga varandusõ perija

19.

Kuningatütre naarutamine

Kuningatütre naarutamine

20.

Susi ja säidse kidokõst

Susi ja säidse kid´okõst

21.

Panńkuuk

Panńkuuk

22.

Vahakarva kanakõnõ

Vahakarva kanakõnõ

23.

Herneq ei lääq kotti

Herneq ei lääq kotti

24.

Valgõ härg

Valgõ härg

Liisna jutt

Kassikõnõ ja kanakõnõ

Kassikõnõ ja kanakõnõ

Repän taht naardaq

Jutustas Paul Vahelaan

Kae

Kasvi mõtsah puukõnõ ja puu pääle olĺ tsirgukõnõ pesäkese tennü. Ja tsirgul sääl pesäh olĺ pujakõsõq seeh. Kavvaĺ rebäne tulĺ, koṕt hannaga sinnä puu pääle – üteĺ et: “Kop-kop! Ma rao su puu maahha ja süü su pujakõsõq ärä, ku sina ei tiiq niimuudu, et ma naardaq saasiq!”

A tsirk üteĺ et: “Noh, kahju küll om pujakõist, aga ma mõista-i tetäq, et sa [naardaq] saat!”

A tuu sis opaś – repän – et: “Talomeheq pessväq koodiga viljä.” (No om üts pikk saibas – sääne varrõ iist – ja tõnõ lühkene saibas, nöörikene külge, tuuga pestäs vilä nuid päid pite, et teräq vällä tulõsiq.) Ja üteĺ niimoodu et: “Sa lindaq sinnäq perepujalõ pää pääle! A peremiis sis taht tsirgulõ lüvväq. Aga sa lindat minemä ja saa pujalõ vasta pääd! Sis nuuq lääväq taplõma.” – Ja sis tä saa naardaq.

No teiq. Sai naardaq.

Rebäsel saa-s õks iso täüs. Tõnõ kõrd tulõ jälle: “Kop-kop! Ma rao puu maahha, süü su pujaq ar, ku sa tii-i mullõ, et ma juvvaq saaś!”

“A no kuis ma tii, et sa juvvaq saaś?”

“A kaeq, talomiis sõit hobõsõga. Sääl om suur sääne vaat om pääl. Vaadil om mulk seeh, mulgu iih om punn. Sa lindaq sinnä punni pääle! Tuu roosavarrõga lüü ja sis punn kargas iist. Tuu juusk kõõ kraavi ja ma saa juvvaq!”

No, sai juvvaq. Sis läts viil ahnõbast, ütel et: “A tiiq nüüd niimuudu…” – Jäl: “Kopkop! Rao puu maaha, süü pujaq ka ärä, ku tii-i, et ma joostaq saaś!”

“A kuis ma tii?”

“Jahimeheq ommaq piniga sääl jahil. Mineq sinnä mõtsa taadõ ja joosõq säält. Jaq ku jahimiis aja piniq sullõ külge, sis sa nakaq umma urgu juuskma!”

No repän sis niimuudu juuskki urgu. Sai urgu vaivalt ar, piniq olĺq takah. Ja sis läts urgu, üteĺ et: “A silmäq! A mis ti teiq, ku ma pagõsi pini iist?”

“A mi kai, et sa vasta puud joosõsi-i!”

“Hää, silmäq! Kõrvaq, mis ti teiq?”

“Mi kulssi kogo aig, et kavvõndõh no pinikari om, kas jõudvaq järgi.”

“Jalaq! Mis ti teiq?”

“Mi kai, et jalaq lääsi-s sõlmõ ja õks jääsi[‑s] kannu taadõ, õt sa õks kohalõ jõvvasiq.”

“A hand! Mis sa teiq?”

“A ma haari õks ütest puust ja tõõsõst puust kinni, et sinno takistada.”

“Ah vai nii sa teiq! Piniq, võtkõq, söögeq hand!”

Tsusaś hanna vällä. Piniq tõmbsiq rebäse vällä ni saigi tuu õel rebäne uma paraja kaŕstusõ uma ahnusõ iist…

ERA, DV 582 < Võrumaa, Meremäe v, Obinitsa k – Risto Järv < Paul Vahelaan, snd 1942 (2004).

[ATU 223+154]