1.

Uba pidi taevasse

Uba pidi taevasse

2.

Kuningatütar klaasmäe otsas

Kuningatütar klaasmäe otsas

3.

Söepuder

Söepuder

4.

Hobuse vanus kabja all

Hobuse vanus kabja all

5.

Hunt ja hobune

Hunt ja hobune

6.

Rebane varastab kalu

Rebane varastab kalu

7.

Rebane tahab naerda

Rebane tahab naerda

8.

Rebane petab vareselt sõira

Rebane petab vareselt sõira

9.

Kana sittus palu peale

Kana sittus palu peale

10.

Pime hunt

Pime hunt

11.

Tõrvane härg

Tõrvane härg

12.

Rebane hanekarjuseks

Rebane hanekarjuseks

13.

Küna

Küna

14.

Vaeslaps öösel saunas

Vaeslaps öösel saunas

15.

Lina elulugu

Lina elulugu

16.

Rikka mehe kolm soovi

Rikka mehe kolm soovi

17.

Sõsar kandleks

Sõsar kandleks

18.

Kuninga varanduse pärija

Kuninga varanduse pärija

19.

Kuningatütre naerutamine

Kuningatütre naerutamine

20.

Hunt ja seitse kitsekest

Hunt ja seitse kitsekest

21.

Pannkook

Pannkook

22.

Vahakarva kanakõnõ

Vahakarva kanakõnõ

23.

Herned ei lähe kotti

Herned ei lähe kotti

24.

Valge härg

Valge härg

Lisalugu

Kassikene ja kanakene

Kassikene ja kanakene

Rebane tahab naerda

Jutustab Paul Vahelaan

Vaata

Kasvas metsas puukene ja puu otsa oli linnukene pesakese teinud. Ja linnul seal pesas olid pojakesed sees. Kaval reba ne tuli, koputas sabaga sinna puu vastu – ütles et: “Kop-kop! Ma raiun su puu maha ja söön su pojakesed ära, kui sa ei tee niimoodi, et ma naerda saaksin!”

Aga lind ütles, et: “Kahju on küll poegadest, aga ma ei mõista teha, et sa naerda saaksid!”

Aga ta siis õpetas – rebane – et: “Talumehed peksavad koodiga vilja.” (On üks pikk teivas – varre eest – ja teine lühikene kaigas, nöörikene küljes, sellega pekstakse neid viljapäid, et terad välja tuleks.) Ja ütles niiviisi, et: “Sa lenda sinna perepojale pea peale! Peremees tahab siis lindu lüüa. Aga sina lendad minema ja poeg saab vastu pead! Siis nad lähevad riidlema.” – Ja siis ta saab naerda.

Tegi. Sai naerda.

Rebasel ei saanud ikka isu täis. Teine kord tuleb jälle: “Kop-kop! Ma raiun puu maha, söön su pojad ära, kui sa ei tee mulle, et ma juua saaksin!”

“Aga kuidas ma teen nii, et sa juua saaksid?”

“Näe, talumees sõidab hobusega. Seal on suur vaat peal. Vaadil on auk sees, augu ees on punn. Sa lenda sinna punni peale! Tema piitsavarrega lööb ja siis punn lendab eest. See jookseb kõik kraavi ja mina saan juua!”

Sai juua. Siis läks veel ahnemaks, ütles et: “Tee veel niimoodi…” – Jälle: “Kop-kop! Raiun puu maha, söön pojad ära, kui sa ei tee, et ma joosta saaksin!”

“Aga kuidas mina teen?”

“Jahimehed on koeraga seal jahil. Mine sinna metsa taha ja jookse sealt. Kui jahimees ajab koerad sulle kallale, siis sa hakka oma urgu jooksma!”

Ja rebane siis niimoodi jooksiski urgu. Sai vaevu urgu ära – koerad olid taga. Ja siis läks urgu, ütles: “Silmad! Mida teie tegite, kui ma koerte eest pagesin?”

“Meie vaatasime, et sa vastu puud ei jookseks!”

“Tubli, silmad! – Kõrvad! Mis teie tegite?”

“Meie kuulasime kogu aeg, kui kaugel koertekari on, kas jõuavad järele.”

“Jalad! Mis teie tegite?”

“Meie vaatasime, et jalad ei läheks sõlme ja et ei jääks kännu taha – et sa ikka kohale jõuaks.”

“Aga saba! Mida sina tegid?”

“Mina haarasin ikka ühest puust kinni ja teisest puust kinni, et sind takistada.”

“Ah või nii sa tegid! Koerad, võtke, sööge saba ära!”

Pistis saba välja. Koerad tõmbasid rebase välja ja saigi õel rebane paraja karistuse oma ahnuse eest…

ERA, DV 582 < Võrumaa, Meremäe v, Obinitsa k – Risto Järv < Paul Vahelaan, snd 1942 (2004).

[ATU 223+154]