Võõrasema käis oma tütardega saunas ära ja vaeslaps jäeti siis kõige viimaseks. See ei saanud enne kahtteistkümmet veel saunagi. No ja siis tuligi vanakurat tõllaga. Ja vanakurat ise neile laulis, ütles: “Tule välja, ma annan sulle siidisärgi!”
See vaeslaps vastas: “Ma ei saa välja minna, mul ei ole siidisärki selga panna!”
Hiir õpetas: “Ära ütle korraga kõike, vaid ütle aegamööda!” – Vanakurjal on ju oma asjatamiseaeg, vaeslaps ei teadnud seda.
Tema ütles, et: “Mul ei ole siidisärki selga panna!”
Vanakuri ütles pojale, et:
“Jookse, poega, joruta poega,
naise saad sa nalja pärast!”
Nii, tõi siidisärgi ära. Hiir jälle õpetas: “Küsi kingi!”
Vaeslaps küsis jälle: “Mul ei ole kingi jalga panna!”
Jälle vanakuri:
“Jookse, poega, joruta poega,
naise saad sa nalja pärast!”
Nii. Tõi need kingad.
“Ma ei saa, mul ei ole rätti pähe panna!” õpetas hiir jälle.
Jällegi vanakuri ütles pojale:
“Jookse, poega, joruta poega,
naise saad sa nalja pärast!”
Läks tõi räti. Ning hiir õpetas ikka veel edasi, et sul ei ole ju mantlit selga panna või särki peale panna. Siis olid pihikseelikud või mis need olid.
Jälle vanakuri, et:
“Jookse, poega, joruta poega,
naise saad sa nalja pärast!”
Poeg tõi ära siis selle seeliku või pihiku, mis ta tõi. Ja hiir jällegi õpetas, et: “Mul ei ole prossi peale panna!”
No jällegi, et: “Ma ei saa, ei ole nööpe kinni panna, ei ole prossi kinni panna!”
Jällegi vanakuri pojale:
“Jookse, poega, joruta poega,
naise saad sa nalja pärast!”
“Aga mul ei ole ehteid, mida peale panna!”
Jällegi hiir õpetas, et: “Aegamööda, aegamööda!”
Tema jälle siis ütles, et: “Mul on seda vaja!”
Kukk kires ja vanakuri pidi ära minema. Aga tüdruk läks siis koju. Võõrasemal väga süda täis, et vaeslapsele sai niipalju riideid ja ehteid ja kõike, kingad jalas ja…
Teisel laupäeval köeti jälle saun ja jättis oma tütre viimaseks sauna minema. Ja läks oma tütar, teda ka õpetas hiir, et: “Tütar, ütle ühekaupa!”
See ütles: “Hiireroju, mine sa, kuhu tahad. Mul aega sulle veel…!”
Tüdruk luges kõik üles: “Mul on kingi vaja, mul on prossi vaja, mul on seelikut vaja, mul on ehteid vaja!”
Vanakuri tõi kõik korraga ära – vanakurja poeg –
“Jookse, poega, joruta poega,
naise saad sa nalja pärast!”
Tõi kõik ära, sai enne kukelaulu kõik kätte. Nagu saunast välja astus, vanakuri vastas ja viis ära. – Et ahnus ajab auku.
ERA, DV 582 < Võrumaa, Meremäe v, Helbi k – Risto Järv, Kai Krabo, Kati Taal < Kallista (Galista) Lõhmus, snd 1927 (2004).
[ATU 480A]
