Jummal käve maad pite. Olĺ reisih ja kai, õt tulõ üüsest jäijäq, õt jõvva-i ar nii minnäq. Ja kai – suur talo: “Ma lää siiä üüsest!”
Koṕtas sinnä. Tuu kaes aknõst: “Hõõ, taal kuŕal massaq mingä olõ-i, lasõ-i ma taad sisse!”
Ja lasõki-s timmä sisse! A kõrval sääne onnikõnõ, väikene talokõnõ väega. Lätt tuu poolõ, nuuq lasiq väega häste sisse ja ütliq õt: “Sa olõt reisnü! Kulõq, mi anna sullõ uma voodi! Sa hiitäq mi voodihe magama, õt sa olõt reisnü! Mi maka põrandul kah!”
Andki uma voodi. Neeq maganu sis sääl kyik [põrandul]. Ja and süvväq hummogu. Ni tuu sis ütles õt: “Andkõq mullõ kolm soovi ka noq, mis ti tahasiq!”
“Mis meil vanul inemisil – ku tervüst ja leibä ka om, ni palĺos meile vajagi om!”
“A kulõ, ma panõ otsa teele vahtsõnõ maja siiäq!”
Ja kõrraga sai illos vahtsõnõ maja.
Tuu rikas miis kaes: “Kuri, eelä nigu olõ-s taad maija ja täämbä om tah maja! Kuis taa vahtsõnõ maja taaha sai? Kuulaq, minq sa kaeq, kuis taa nii sai, taa vahtsõnõ maja!”
Lätt naasega kaema, ni [vaenõ] naane kynõlõs õt: “Eelä tulĺ üts üümajaline ja tuu pand. Meele tekk vahtsõ maja, and kolm soovi ja tuu tekk meele niimuudu… Mi nõvvaki-s, mi nõudsõ inne ku leibä olõsi, tervüst. Mis meele vanu inemisile vaja tuud.”
Ni: “Kulõh,” lätt kodo et: “mis sa lasõ-s eelä sisse!? Mõtlõq, kolm soovi… Minq takah! Mis taa – tuu kolm soovi iks sullõ ärä and!”
Pand takah ajama. Võtt hobõsõ, ratsala hüä hobõsõ, pand takah ajama. Ja saa tii pääl kätte kah. Lätt, ni ütles et: “Kulõh, mis sa… Ku sa tõõnõkõrd kohe läät, sis tulõq sa kindlahe mu poolõ üüsest! Mul olĺ eelä… Ma lövvä-s õnnõ tarõ võtind, muido ma olõs sinno eilä ka lasknuq!”
Ni mõtlõs, et ku no miä… Kolm soovi, noh! Väega eś mõtlõs õt: “No ma mõtlõ sändseq sooviq, et inäp ümbremõtlõmist ei olõq!”
A hobõsõtükül kärpseq, tuu väegä pesse päägä edesi-tagasi. Ja sis läts täl süä täüs: “Pää maaha säntsel!”
Niq – valm’s hopõn peräh kah!
Ni mõtlõq, hüä satoĺ! A no kuis sa jätät hobõsõlõ sälgä? Hobõst olõ-i – satol…
Võtt tuu sadola sis käe otsa, nakaś kodo poolõ tagasi [tulõma].
A no kats taad [soovi] viil om! Niq tuu mõtlõs tii pääl et: “Kuri, näet, ma nõsti sedä sadolat – ka naane kotoh, olõ-i midägi!”
Ni plaks! Satoĺ kaonu, ni naasel säläh satoĺ! Ni mõtlõs, ni kaes et: “Mõtlõq kah, üts taa [soov] om jäänüqki!”
Lätt kodo. Naane saa-i sadolast kuigi vallalõ. Ni olĺ kolmas tuu [soov]: “Naane sadolast vallalõ!”
Pässi, ni olĺ kyik! – Vot, ku sa palĺo tahat, ei olõ hüä!
ERA, DV 586 < Võrumaa, Meremäe v, Vasla k – Risto Järv, Anete Kruusmägi, Asko Želudkov < Neti (Natalie) Sõrmus, snd 1922 (2005).
[ATU 750A]