Oh ma vaene, miks ma läksin
juodikulle mehele, ee-ee mehele.
Juodikul mina nälga nägin,
häbist ma ei huolindki, ee-ee huolindki.
Kui ta õhtul kodu tuli*,
võttis piitsa, tõmmas mulle, ee-ee tõmmas mul
müöda pihta pikuti ja
pikuti ja põigiti*, ee-ee põigiti.
Oh minu isa ja minu ema,
miks te minu kasvatasite, ee-ee kasvatasid.
Eks te võind mind vette viia,
vie sisse vajutada, ee-ee vajuta.
Vesi võind mind vieretada,
jõekallas kasvatada, ee-ee kasvata.
Oh minu õed ja minu sõbrad,
ärge minge mehele, ee-ee mehele.
Pidagem oma neitsipõlve,
kandage oma kuldakruoni, ee-ee kuldakruon.
Kuldakruoni, neitsipõlve
ei saa enam tagasi, ee-ee tagasi.
* kui ta õhtul kõrtsist tuli
* müöda selja põigiti
Женщина жалеет, что вышла замуж за пьяницу, от которого приходится терпеть побои и жить в голоде. Она упрекает и своих родителей в том, что они вырастили ее, а не утопили в младенчестве. Женщина увещевает других не торопиться расставаться с девичеством.
ERA, CD 304 (15) < Omski obl, Krutinski raj, Rõžkovo k – A. Korb 1999 < Emilia (Miilja) Naarits (Kodasma), snd 1916; Maria (Mari) Vedom (Kodasma), snd 1913.