Lihavõtted ja kevade saabumine

Kiigel
Hällü pääl. Setomaa, Seretsova k. Foto: Armas Otto Väisänen 1913. ERA, Foto 965.

Kevade arengulugu – nii inimeste tegemisi kui maa tärkamist – peegeldavad suve alguseni kõrvuti kulgevad kuu- ja päikesekalendri pühad. Päikesekalendris on kevadel tähtsaim suvise poolaasta algus jüripäev 23. aprillil. Ilmselt juba ristiusueelsest ajast pärinevad kevadtööde algusi märkivad künnipäev ja karjalaskepäev aprillis. Tähistati veel volbripäeva 1. mail ja Kagu-Eestis kevadist nigulapäeva 9. mail; ja mõnd väiksemat püha.

Suurim kevadine püha ja aasta üks pöördepunkte on lihavõtted, mis on ühtlasi kuukalendri telg – mitmete tähtpäevade aega arvestatakse, lugedes nädalaid enne või pärast lihavõttepühi. Lihavõttenädal algab pühapäeval urbepäevaga, millele järgnev vaikne nädal lõpeb ülestõusmispühaga.

Töid-tegemisi oli praktiline arvestada nädalate kaupa, mille näiteks on muistsed külvinädalad ja ristipäevad. Külvinädalaid loeti tagurpidi hariiikult jüripäeva ja jaanipäeva vahel, alustades 13. või 10. nädalaga. Viljakasvu perioodile jäävad ristipäevad – lihavõtte- ja suvistepühade vahel asuvad neljapäevad, kuukalendri tabupäevade tsükkel. Neist viimane, suur ristipäev ehk maa hingamise päev, langeb kokku kristliku taevaminemispühaga 40. päeval pärast lihavõtteid. 

Eesti rahvakalendri kevadpühades on näha mitmesuguse pärimuse – idamaise kuukalendri, slaavi rahvaste ajaarvamises keskse jüripäeva, kristliku traditsiooni ja kohalike põllupidamise tähtpäevade jälgi. Need eri jooned on aegade vältel omavahel kokku põimunud kordumatuks pärimuskangaks.

Taive Särg

Lihavõttepühad

Suuremas osas Eestist tähistatakse lihavõtteid esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Seega jäävad nad ajavahemikku 22. märtsist 25. aprillini. Pidulik on juba pühapäevale eelnev vaikne nädal, mis algab urbepäevaga. Õigeusu kiriku alal, Setomaal, arvestatakse lihavõttepühade aja määramiseks nii kuu ja päikese liikumist kui paasapühade tähistamist, mistõttu seal võivad pühad toimuda luteri aladega samal ajal, või mitu nädalat või ka kuu aega hiljem. Pühi nimetati ka ülestõusmispühad, kevadpühad, munapühad, kiigepühad.

Eesti
Lihavõttepühadel käidi kiigel

Lihavõte pühadel käidi kiigel ja siis tüdrukud viisid põlledega poistele mune kiige alla. [---] Hüpati lauda ja mängiti väljas, kui oli ilus kevad. 

English
During Easter people went swinging

During Easter people went swinging and girls took eggs in their aprons under the swing for boys. [---] People were jumping on the seesaw and playing outside when it was a nice spring.

Jaan Tamm, snd 1845. Koeru khk, Rakke k, pärit Ao k. Koguja Laine Priks 1938. ERA II 183, 593 (10). Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.

Eesti
Maa on enne jüripäeva mürgine

Usuti, et maa on enne jüripäevä väga mürgine. Siis ei tohtinud maa peal magada, maa andis mürki välja ja inimene jäi haigeks. Talle anti siis viina ja palsamit sisse, siis sai terveks.

Võro
Maa om innõ jüripäivä jihvtine

Usti, et maa om innõ jüripäivä väega jihvtine. Sis es tohi maa pääl maka, maa and jihvti vällä ja inemine jäi haiges. Kiä iks magasi, tuu haiges jäi. Tuule anti sis viina ja palsamit sisse, sis sai terves.

Jaan Pallo, snd 1878. Rõuge khk, Laitsna-Rogosi v, Vaarkali k. Koguja Amanda Raadla 1936. ERA II 126, 168 (47). Trükitud: Hiiemäe 1984: 80-81. Eesti tõlge: Taive Särg.

Eesti
Maa ei ole veel hinganud

Ennem jüripäeva ei tohi maa peale maha istuda, maa on siis alles hingamata ja võib haigusi tuua.

Lõuna-Eesti
Häädemeeste khk. Koguja Anastasia Kalmuk 1957. RKM II 66, 515 (3). Trükitud: Hiiemäe 1984: 80. Inglise tõlge: Taive Särg.

Eesti
Enne jüripäeva ei tohi paljajalu käia

Enne jüripäeva ei tohi paljajalu väljas käia, muidu hakkab nõidus külge, kui nõid tahab midagi halba teha.

Tartu
Enne jüripäeva ei tohi palja jalaga kõndi

Enne jüripäeva ei tohi mitte palja jalaga vällan kõndi, sis nakkavat nõiakunstit manu, kui nõid midagi tahab tetta..

Sangaste khk. Koguja Otto Koolmeister 1890. H III 10, 545 (12). Trükitud: Hiiemäe 1984: 78. Eesti tõlge: Taive Särg.

Eesti
Paljajalu enne jüripäeva

Kui minna paljajalu enne jüripäeva teise tallu, siis ei olevat noorloomade õnne,

Lõuna-Eesti
Paljajalu enne jüripäeva

Kui paljajalu enne jüripäeva teise talusse mintavat, siis ei olevat noorte loomade õnne.

Tarvastu khk, (saadetud Peterburist). Koguja Jaan Lepik 1894. H III 22, 396 (11). Trükitud: Hiiemäe 1984: 79. Eesti tõlge: Taive Särg.

Eesti
Jäljed tuleb kõrvetada

Enne jüripäeva ei tohi teise tallu paljajalu minna, muidu kaob seal mesilaseõnn. Paljaste jalgade jäljed tuleb õlgedega ära kõrvetada.

Lõuna-Eesti
Paljaste jalgu asema kõrvetedas

Enne jüripäeva ei tohi mitte tõiste tallu pal´laste jalguga minda, muidu kaop sääl mehilaste õnn ära. Paljaste jalgu asema pidiva õlgiga ära kõrvetedus saama.

Urvaste khk, Restu v. Koguja Jakob Teder 1891. H III 11, 351 (11). Trükitud: Hiiemäe 1984: 79. Eesti tõlge: Taive Särg.

Eesti
Ussirohi enne jüripäeva

Enne jüripäivä olevat uss kangem rohi kui pärast jüripäeva. 

Uss raiuti tükkideks ja pandi patta keema. Seda leent anti hobusele, kui tal luupainaja peal käis.

Lõuna-Eesti
Hussi rohi

Enne jüripäivä olevat huss' kangem rohi kui pärast jürip[äeva]. 

Huss raoti tükkideks ja pandi patta keema. Seda leemi anti hobesele, kui luupaine pääle kävi. 

Ann Pilberg. snd 1858, Põlva khk, Karilatsi v ja k. Koguja Richard Viidalepp (Viidebaum) 1933. ERA II 63, 66 (125).

Eesti
Enne jüripäeva ei tohi puulatva lõigata

Enne jüripäeva ei tohi keegi puulatva lõigata, sest et siis uss saab seda mööda üles (taevasse) minna. Seda keeldu õpetati enamasti karjustele.

Võro
Inne jüripäeva tohi ei puu latva lõigada

Inne jürip[äeva] tohi ei kiägi puu latva lõigada, sest et sõs siug tuud piten üles (taivahe) taht minnä. Seo säädus andas inäbüsi kar´üsile.

Rõuge khk. Koguja Peeter Ruga 1894. H I 6, 64. Trükitud: Hiiemäe 1984: 64. Eesti tõlge: Taive Särg.

Eesti
Jüripäeval ei tohi puid lõhkuda

Jüripäeval ei tohi puid lõhkuda, muidu suvel pikne väga kärkivat.

Võro
Jüripäiv ei tohi puid lahku

Jüripäiv ei tohi puid lahku, pikne väiga kärkvet.

Minna Kurvits, Sangaste khk, pärit Urvaste khk. Koguja Selma Lätt 1967. RKM II 226, 172 (17). Trükitud: Hiiemäe: 1984: 65. Eesti tõlge: Taive Särg.

Eesti
Jüripäeval ei tohi metsast midagi koju tuua

Jüripäeval ei tohi metsast ühtki asja, puud ega palki, koju tuua – siis ei tule hunt koju ega vii karjast kedagi ära. 

Lõuna-Eesti
Jüripäeväl ei tohi mõtsast midagi kodu tuvva

Jüripäeväl ei tohi mõtsast midagi asja, puud egä palka kodu tuvva – sis ei tule hunt kodu egä vii karjast midägi ärä.

Halliste khk, Kaarli v. Koguja Mihkel Ilus 1889. H II 22, 504 (12). Trükitud: Hiiemäe: 1984: 65. Eesti tõlge: Taive Särg.

Eesti
Jüripäeval ei raiuta

Jüripäeval ei raiuta ühtegi puud maha; kui adraväät või äkkevöö katki läheb, siis pannakse mõni nööritükk asemele või minnakse parem koju.

Tartu
Jüripäeval ei raiuta

Jüripäeval ei raiuta ühtegi puud maha; kui adraväet ehk äkkevöö katki läheb, siis pannasse mõni nööritükk asemele ehk minnasse parem kodu.

Äksi khk, Elistvere v. Koguja Jaan Johannes Millert 1894. H II 50, 698 (11). Trükitud: Hiiemäe 1984: 63.

Eesti
Kui jüripäeva hommikul puud lööd

Kui jüripäeva hommikul enne päiksetõusu vastu päikest ühele puule kirvesilmaga 9 pauku lööd, siis kuivab terve metsasaar ära.

Tartu
Kui jüripäeva hommiku puud lööt

Kui jüripäeva hommiku enne päiksetõusu vastu päikeist ühe puule kirvesilmäga 9 pauku lööt, sis kuivab terve metsasaar ära.

Võnnu khk, Ahja v. Koguja J. Juhkam 1896. E 24970 (8). Trükitud: Hiiemäe 1984: 64. Eesti tõlge: Taive Särg.

Külvinädalad

Külvinädalate järgi arvestati eri viljade külvamise aega, kus varaseim oli harilikult kaerakülv, järgnes kartulipanek, nisu- ja odrakülv, veel hiljem lina. Küvlinädalaid loeti jaanipäevast tagasi künnipäevani või selle funktsiooni üle võtnud jüripäevani, sinna mahtus 9–13 nädalat. Lõuna-Eestis oli pigem 13 külvinädalat, viimaseks piiridaatumiks jaagupipäev 25. juulil. 

Eesti
Külvinädalad

Vanasti hakati jüripäeväst tagurpidi lugema: kolmeteistkümnes külvinädal, siis ei tehtud midagi. Kaheteistkümnendal nädalal tehakse kaera. [---] Lina kõige hiljem, siis saab veel pikk lina, kui tehakse kaheksandal nädalal.

Kui kümnendal nädalal – heinanädalal – sajab vihma, siis saab heina.

Tartu
Külvinädälä
q

Vanast jüripäeväst nakatas tagasipäädi lugõma: kolmeteistkümnes külvinätäl, sis midägi es tetä. Katetõistkümnendäl nädälil tetäs kaara. [---] Lina kõige il´lämp, sis saa viil pikk lina, kui tetäs katsendel nädalil.

Kui kümnendäl nädälil – hainanädälil – vihma satas, sis haina saa.

Mari Orav, 77 a. Sangaste khk, Korijärve k. Erna Tampere 1967. RKM II 225, 51 (9, 11). trükitud: Hiiemäe 1984: 136–138. Eesti tõlge: Taive Särg.

Ristipäevad

Ristipäevad olid järjestikused neljapäevad, mida arvestati lihavõttepühadest möödunud nädalate järgi. On teatud kolme-nelja eri ristipäeva, nagu tuule-, linnu- ja lehe- (ehk heina-) ristipäev; Läti piiril ka raheristipäev. Tähtsaim püha selles tsüklis on viimane neljapäev – suur ristipäev ehk ristineljapäev, mida on nimetatud ka maa hingamise päev. Ristineljapäev on ka taevaminemise püha, kuid Mall Hiiemäe (1984: 171) arvates ei ole eesti ristipäevade sisu oluliselt kristlusega seotud, vaid kajastab kohaliku põllupidaja uskumusi – suvivilja külvi ja idanemise aegset tabupäevade rida.

Eesti
Leheristipäev

Kolmas ristipäev om leheristipäev, selleks ajaks lähevad puud lehte.

Võro
Leheristipäiv

Kolmas ristipäiv om lehe ristipäiv, tollõs aos tulõ leht puuhtõ.

Räpina khk, Veriora v. Koguja Daniel Lepson 1938. ERA II 203, 598 (35). Eesti tõlge: Taive Särg.

Eesti
Leheristipäev ja linnuristipäev

Öeldakse, et leheristipäevaks on kõik lehed puudele kasvanud ja linnuristipäevaks kõik rändlinnud meile tulnud. [---]

Mulgi
Leheristipäev ja linnuristipäev

Leheristipäeval ütel kik lehe puun ollev ja linnu ristipäeval kik ränd linnu meile tullu. [---]

Karksi khk, Mäeküla < Tuhalaane v, pärit Tarvastu khk, Suislepa v, Kivilõpe k. Koguja Marie Helimets 1968. RKM II 267, 532 (5). Eesti tõlge: Taive Särg.

Eesti
Neli ristipäeva

Ristipäevi tunti nelja: lehe-, haina-, linnu-, suur ristipäev, mis igaüks nädal aega teisest hiljem, suur ristipäev viimane. [---] Ristipäeval ei lubatud paljaste jalgadega käia, muidu tuleb suvel palju pikseõnnetusi. [---]

Valitud keelel puudub tõlge.   

Liine Rukkissaar, 69 a. Hargla khk, Mõniste k. Koguja Maimu Patte 1969. RKM II 270, 44 (5).

Suur ristipäev ehk Maa hingamise päev

Suur ristipäev ehk maa hingamise päev on 40 päeva pärast lihavõtteid. See päev oli maa puhkepäev, mil maa oli püha – keegi ei tohtinud temasse puutuda ega kõrrekestki murda. Kõige sagedasemaks keelu põhjenduseks oli, et vigastatud kohale ilmub veri, ning sel päeval korjatud ravimtaimed muutuvad isegi punaseks (vt Hiiemäe 1984: 73). Samuti olid keelatud villaga seotud tööd ja kolistaminne. Pärimuse järgi ka loodus arvestas maa puhkusega – rohi ei kasvanud ega lind pununud pesa. Hingamispäev üldiselt tähendas puhkepäeva, kuid maa hingamine tähendas ka puhastumist. Maa hingamise päeval oli paljajalu käimine ohtlik, justkui puhuks ta välja kogunenud mürgiseid aure. Küllap maa vajas hingetõmbeaega, puhkust ja puhastumist pärast pikka talve ja elu taas-sünnitamist. 
Mõningaid suure ristipäevaga sarnaseid uskumusi leidub ka jüripäeval, mis samuti on kalendris maa puhastamise päevaks. On võimalik. et muistse looduse ärkamise püha funktsioon on ajaarvamise ja kliima muutuste tõttu kaldunud mitmele lähestikku asuvale tähtpäevale. Maa puhkuse nõue on tuntud seoses eri päevadega ka vadjalastel, isuritel, lätlastel, venelastel, sakslastel (vt Hiiemäe 1984: 173).
Suur ristipäev langeb kokku kristliku taevaminemispühaga. Õigeusu aladel toimuvad taevaminemispüha ristikäigud on osa kristlikust traditsioonist, kuid on teateid, et sel ajal olevat maarahvas ette võtnud ka ohvritoiminguid. 
Püha saab jääda vahemikku 30. aprillist kuni 3. juunini. Samasse vahemikku jäi ka vana kalendri järgi jüripäev. 

Eesti
Ristipäev on imelik päev

Ristipäev on selline imelik päev, ei tohtinud midagi teha. Suurel neljapäeval enne nelipühi perenaine ütles: „Mis sa, kulla laps, oled teinud, nii suur püha, et ühtegi oksa ei tohi murda.“ Olin lilli toonud. 

Tartu
Ristipäev on imelik päev

Ristipäev on selline immelik päev, ei tohtind midagi teha. Suur neljapäev enne nelipühi perenaine ütli: „Mis sa, kulla lats, oled teinud, nii suur püha, et ühtegi oksa ei tohi murda.“ Olin lilli toonud. 

Elfriide Kroosek, 75 a. Kambja khk, Pühi k (end Tatra k). Koguja Merrit Kiho 1985. RKM II 392, 275 (7). Eesti tõlge: Taive Särg.

Eesti
Millal ei tohtinud käia paljajalu

Ristip[äev] ja üldse enne ristipäeva ja kuni jüripäevani ei tohtinud minna teise talusse paljajalu. Siis pidi sellega teisele talule halba tegema. Jalad olid paljad, aga säärte ümber olid valged linased rätid, siis võis käia. Veel pidi enne jüripäeva paljajalu käijal kõht karva minema.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Katarina Koppel, snd 1869. Äksi khk, Sootaga v, Pupastvere k, pärit Kolga-Jaani khk, Võisiku v, Leie k. Koguja Paul Koppel 1939. ERA II 208, 401/2 (30). Trükitud: Hiiemäe 1984: 178.

Eesti
Enne ristipäeva

Enne ristipäeva ei tohtinud paljajalu teise tallu minna. Kes läks, sellele anti vitsaga jalgade pihta.

Lõuna-Eesti
Enne ristipäivä

Enne ristipäivä es tohi pallijalu tõisele talule minnä. Anti vitsaga müüdä jalgu.

Ann Tampere, 65 a. Rannu khk ja v, Uniküla. Koguja Herbert Tampere 1933. ERA II 56, 394 (4). Trükitud: Hiiemäe 1984: 178. Eesti tõlge: Taive Särg.

Eesti
Rohi ei kasva ristipäeval

Ristipäev olnud nii suur püha, et isegi rohi ei kasvanud.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Maria Loorits, 83 a. Põltsamaa khk. Koguja Helle Kull 1981. RKM II 355, 19 (64).

Eesti
Veri ja ussid

Taevaminemise püha hommikul ei tohi lille murda, siis jäävat veri järele. Ei tohi ka rohtu koju tuua, sest siis tulevad ussid koju.

Võro
Veri ja hussi
q

Taevaminemise püha hommikul ei tohi lille murda, siis jäävat veri järele. Es tohi hainu kodo tuvva, sis tulõva hussiq kodo. 

Tartu raj, Ülenurme as < Orehhovo k. < Urvaste khk. Koguja P. Voolaine 1972. Eesti tõlge: Taive Särg.. RKM II 295, 252 (53).

Eesti
Puuoksa ei tohi murda

Ristipäeva kohta olid sellised ütlemised, et ei tohi oksa lõigata ega kõrt murda, sest sealt tuleb veri välja. 

Ristineljapäev oli väga suur püha, ühtegi puuoksa ei tohtinud murda – veri tuleb asemele.

Võro
Puuossa es tohi murda

Ristipäeva kohta ol´l sääntse ütelused, et ei tohi oksa lõigata ega haina kaksata, et veri tule välja. 

Ristineljapäev oli väga suur püha, ütegi puuossa es tohi murda – veri tule asemele.

Elfriede Vaap, 73 a. Ella Kuus, 82 a. Rõuge khk, Tindi k. Kogujad Erna Tampere, Ellen LIiv 1977. RKM II 329, 197 (3) ja 97 (9). Eesti tõlge: Taive Särg.

Eesti
Ristineljapäeval ei tohi puud istutada

Ristineljapäeval ei tohi tööd tehä. Üks mees oli ristineljapäeval puu istutanud. Puu kuivanud ära, ei olegi kasvama läinud.

Tartu
Ristinelläpäe ei tohi puud istute

Ristinelläpäe ei tohi tööd tetä. Üits miis olli ristinelläpäe puud istuten. Puu kujunu ärä, ei oleki kasume lännu.

Leida Kahre, snd 1915. Kambja khk, Talvikese k. Koguja Erna Tampere 1985. RKM II 392, 60/1 (8). Eesti tõlge: Taive Särg.

Eesti
Lehmale ei tohi heina niita

Palvepäev – kolmapäeval enne suvistepühi – siis ei tohi lehmale heina niita, ette viia. Loom võib sul haigeks jääda, kui sa seda ei arvesta.. 

Võro
Lehmäle ei tohi haina niita

Palvepäiv – kolmapäiväl enne suvistepühi – siis ei tohi lehmale haina niita, ette viia. Loom võis haiges jääda sul, kui sa es kuula. 

Alma Kõrvel, 85 a. Otepää khk, Kastolatsi v. Koguja Mall Hiiemäe 1982. RKM II 362, 94 (33). Eesti tõlge: Taive Särg.

Eesti
Ristipäev, kui Kristus on taevasse läinud

Ristipäev on see päev, kui Kristus taevasse läks. Sel päeval minnakse Petseri kloostrist ristikäigule mööda Issanda jälgi. Taevas on siis kolme versta laiuselt lahti. Sel päeval on kerge käia ja ka tõbiseid on terveks saanud.

Seto
Ristipäiv, ku Krõstos om taivahe lännü

Ristipäiv om tuu, ku Krõstos om taivahe lännü. Selle läävä’ Petseri kloostrist risti’ käümä Issändä jälgi pääle. Kolmõlt verstalt om sõs taivas vallalõ. Tuul pääväl om kerge kävvü ja tõbitsit oma ka’ terves saanu.

Ad o Palomaa, snd. 1877. Setomaa, Meremäe v, Palo k. Koguja Ello Kirss 1938. ERA II 194, 349 (25). Eesti tõlge: Taive Särg.