Puud, põõsad
Elasid eit ja taat. Neil oli kolm tütart: noorem, vanem ja muidugi ka keskmine. Marjamets asus nende kodu lähedal ja nad otsustasid sinna marjule minna.
Noorem tütar oli usin ja sai iga tööga toime. Kolmekesi marjule jõudes nägid nad, et raiesmikul kasvasid kidurad maasikad. Vanem ja keskmine tütar ei tahtnud neid maasikaid korjata ja ütlesid, et: „Oh, mis me ikka neid korjame, me läheme otsime parem, kus on priskemad marjad.”
Noorem tütar ütles: „Ei mina enam otsima lähe, mina korjan siin, minge teie pealegi!” ja jäi üksi raiesmikule pisikesi maasikaid korjama. Keskmine ja vanem tütar käisid ja käisid mööda metsa, aga oli varajane aeg ja maasikad olid veel valged. Nii nad ei saanudki mitte midagi.
Õhtu hakkas juba kätte jõudma ning nad läksid tagasi raiesmikule, kus noorem tütar ikka veel korjas. Temal oli kõht täis ja korv täis. Vanem tütar läks seda nähes kadedaks ja jäi keskmisega puu taha aru pidama ning ütles:
„Tapame ta ära!” Tapsidki noorema ära. Metsast viis läbi tee ja nad matsid ta tee veerde. Selleks, et meeles pidada, kus sõsara haud on, istutasid sinna peale kasepuu. Koju jõudes küsisid isa emaga:
„Kus noorem tütar on?”
„Aga meie ei näinudki teda. Metsa läksime küll ühes, aga tema korjas omaette ja meie omaette. Meie ei tea temast midagi.”
Salgasid kõik maha. Isal-emal jäigi süda valutama.
Mõne aja pärast tulid külla kaupmehed ja sõitsid seda sama teed mööda, kuhu veerde oli kasepuu istutatud. Üks kaupmees oli noorem poiss ja tema raius kase maha ning tegi endale kandlepuu. (Noh, vanasti olid targad mehed.) Kannel hakkas ilma keelteta mängima ja mängis nii:
Õhtu hakkas kätte jõudma ja kaupmehed läksid küla peale öömaja otsima. Kannel kogu aeg laulis niimoodi. Kuna kaupmehi oli palju, siis nad jagasid endid talude vahel ära. Kandlega kaupmees sai öömajale selle pererahva juurde, kust noorem tütar oli ära kadunud. Isa emaga kuulsid kandlemängu ning palusid:
„Andke mulle ka toda kannelt”.
Kaupmees andis ja kannel mängis niimoodi isa käes ja ema käes. Anti kannel sõsarate kätte, aga kannel nende käes ei mänginud. Ja nii saadigi teada, et nemad oma sõsara on ära tapnud.
Elli üks eit ja taat'. Ja näil oll' kolm tütärd: noorõmb, vanõmb ja keskmäne muidogi. Ja sis, mar'amõts oll' lähkoh ja nä läts' marja. Lätsiq marja.
A noorõmb oll' sääne ussin, tuu sai egä tüüga toimõ ja timä sis löüse… Nä hulgana kolmõkese lätsi ja löüse sis mar'a kotusõ, raiõsmiku. Aga tuu raiõsmiku pääl kiduraq maasiga kasusõq. Ja vanõmb ja keskmäne es viis' nuid maaskit naada korjama ja ütli et: „Oh, mis mi naka neid korjama, mi läämi otsimi parembit, kos ommaq lihavabaq.“
Nii. A noorõmb ütel': „Ei ma otsma inäp ei lääq, et ma tollõ aoga siin korja. Et minge noq, et maq ei viis' minnäq.“ Niiq. Tuu jäi sis sinnäq väikeisi maaskit korjama. Ja nuuq keskmäne sis ja vanõmb käveq, käveq mõtsa piteh. Noh kos … Tuu varajane aig, kos oll' suurõba maas'ka, nuu oll' juba valgõq. Ni et nä es saaki mitte midägi. Ja naass' juba õdagus minemä, tulõva sis tagasi.
Tulõva tagasi tuu kotusõ pääle koh noorõmb. Ja noorõmb iks viil korjas'. Tuu sei uma kõtu viil täüś ja oll' korv' täüs ja. Ja tuu sis … vanõmb keskmätsegäq peiq nõu, läts' puhma taadõ, õt: „Tapami timä arq.“
Nii. Ja, ja võtse sis … tapsõgi ärq. Ja veiq tä sinnäq maantii..., mõtsast läts' läbi mõtsatii. Ja veiq sinnäq tii viirde. Ja kuiss noh sõsarõ hauda meeleh pitäq? Istudiq pääleq kõo. Nii. Ja tuu sääne liinast liina käi sis vanastõ iks kaupmihe.
Jah-jaq lätsiq nuuq sis tagasi kodo. Noh. Noorõmba sõsarõ maas'ka ka ja, äräq jäiq üle katõ.
Esä imägä küsüseq: „Koh noorõmb tütär'om?“ – „A mi es näeki es. Mõtsa miikaq üteh tull', a timä läts' ess' maaskit korjama, mi lätsi ess'. Mi ei tiiä timäest mitte midägi.“ Salksi maha. Nii.
A esä-imäl nakas' joba süä valtama, pümmest nakas' joba minema. Kuul' et küllä tull' kaupmeheq, või-iiq veiga noh hellü ka laska et, olõi-õiq tütärd kotoh eiq.
Ja-ja kaupmehe tull' iks küllä, a näq sõidiq tuud samma tiid piteh koh tuu tii veereh kõokõnõ kasvi ku nä istudi. Ja üts' kaupmiiss' sis noorõmb poiss, tuu ragi sis tuu kõokõsõ maaha. Ja tegi hindäle kandlõ puu. (Noh, vanaste targaq miheq omma.) Tekk' kandlõ puu ja tuu kandlõ puu nakas' ilma keelettä mängmä. Nii.
Jah-ja mängse niimuudu õt:
Nuh jaq läts' sis … Õdak käeh ja läts' tuhu küllä, õt vaest saa üümajalõ. Ja tuu kandlõkõnõ sis kogo aig laulsõ niimuudu. Jah-ja läts' sis. Noh noid kaupmehi oll' hulga õt, jagatas talost tallo arq, sis oll' suurõq perreq kõigil. Ja saiq tuu talo poolõ ka sis ja. Ja esä imäga kuul' tuud kandlõmängu. Ja nuuq sis ütliq niimuudu õt:
„Angõ no mullõ ka taad kannõld.“
Noh ja mängse sis esä käeh, mängse imä käeh niimuudu. Nii. A anniq sõsardõ kätte, noidõ käeh ei mängiki eiq, ei ütegi käeh. Ja saigi tiidäq et, nä ol' ärq tapnuq.
1. Seal ilusa metsasaare sees
kasvas ilus uibu, ilus uibu õitses.
Mis oli siis seal selle puu peal?
Üks väike oksake.
Oks puu küljes,
puu kasvas maas.
2. Seal ilusa metsasaare sees
kasvas ilus uibu, ilus uibu õitses.
Mis oli siis seal selle oksa peal?
Üks väike leheke.
Leht oksa küljes,
oks puu küljes,
puu kasvas maas.
3. Seal ilusa metsasaare sees
kasvas ilus uibu, ilus uibu õitses.
Mis oli siis seal selle lehe peal?
Üks väike pesake.
Pesa lehe peal,
leht oksa küljes,
oks puu küljes,
puu kasvas maas.
4. Seal ilusa metsasaare sees
kasvas ilus uibu, ilus uibu õitses.
Mis oli siis seal selle pesa sees?
Üks väike munake.
Muna pesa sees,
pesa lehe peal,
leht oksa küljes,
oks puu küljes,
puu kasvas maas.
5. Seal ilusa metsasaare sees
kasvas ilus uibu, ilus uibu õitses.
Mis oli siis seal selle muna sees?
Üks väike linnuke.
Lind muna sees,
muna pesa sees,
pesa lehe peal,
leht oksa küljes,
oks puu küljes,
puu kasvas maas.
6. Seal ilusa metsasaare sees
kasvas ilus uibu, ilus uibu õitses.
Mis oli siis seal selle linnu suus?
Üks väike lauluke.
Laul linnu suus,
lind muna sees,
muna pesa sees,
pesa lehe peal,
leht oksa küljes,
oks puu küljes,
puu kasvas maas.
Seal ilusa metsasaare sees
kasvas ilus uibu, ilus uibu õitses.
1. Sääl ilosa mõtsasaarõ seen
kasvi illos' uibu, illos' uibu häidses'.
Mis oll' sis sääl seo puu pääl?
Üts' väiku ossakõ.
Oss puu külen,
puu kasvi maan.
2. Sääl ilosa mõtsasaarõ seen
kasvi illos' uibu, illos' uibu häidses'.
Mis oll' sis sääl seo ossa pääl?
Üts' väiku leheke.
Leht ossa külen,
oss puu külen,
puu kasvi maan.
3. Sääl ilosa mõtsasaarõ seen
kasvi illos' uibu, illos' uibu häidses'.
Mis oll' sis sääl seo lehe pääl?
Üts' väiku pesäke.
Pesä lehe pääl,
leht ossa külen,
oss puu külen,
puu kasvi maan.
4. Sääl ilosa mõtsasaarõ seen
kasvi illos' uibu, illos' uibu häidses'.
Mis oll' sis sääl seo pesä seen?
Üts' väiku munakõ.
Muna pesä seen,
pesä lehe pääl,
leht ossa külen,
oss puu külen,
puu kasvi maan.
5. Sääl ilosa mõtsasaarõ seen
kasvi illos' uibu, illos' uibu häidses'.
Mis oll' sis sääl seo muna seen?
Üts' väiku linnukõ.
Lind muna seen,
muna pesä seen,
pesä lehe pääl,
leht ossa külen,
oss puu külen,
puu kasvi maan.
6. Sääl ilosa mõtsasaarõ seen
kasvi illos' uibu, illos' uibu häidses'.
Mis oll' sis sääl seo linnu suun?
Üts' väiku laulukõ.
Laul linnu suun,
lind muna seen,
muna pesä seen,
pesä lehe pääl,
leht ossa külen,
oss puu külen,
puu kasvi maan.
Sääl ilosa mõtsasaarõ seen
kasvi illos' uibu, illos' uibu häidses'.
Laulja laulab võro-eesti segakeeles, siin on nii noodialune kui välja kirjutatud tekst osalt tõlgitud ja ühtlustatud võrokeelseks.
Tammekene madal puu,
mis seal kasvas oru sees.
Refr: Traa riidi rallalla,
traa riidi rallalla.
Murdke, murdke oksakesi,
ärge murdke ladvakesi.
Ladvast saavad laste hällid,
tüvest tütarlaste sängid.
Tammõkõnõ matal' puu,
mis sääl kasvi oru sees.
Refr: Traa riidi rallalla,
traa riidi rallalla.
Murdke, murdke oksakeisi,
ärge murdke ladvakeisi.
Ladvast saavad laste ällid,
tümast tütarlaste sängid.