Rahvakalender ja kalendrikombestik

Eestlaste rahvakalender oli eelkõige põlluharija ning karjapidaja kalender, välja kujunenud pika aja jooksul tihedas seoses inimeste eluviisi ja vajadustega. Vahetult maa andidest elatuvale inimesele oli ülimalt tähtis sobitada oma elu looduse rütmidega. Eriti Põhjamaa aastaaegade vaheldumise tõttu pidi hoolega arvestama, et põllutööd saaksid õigel ajal tehtud ja toit talveks varutud.

Aastaaegade vahed või muud üleminekuajad, eriti pööripäevad  ja nende ümbrus, olid erilised – pühad ajad. Neid peeti eriti sobivaks tuleviku mõjutamise jaoks. Aasta(aegade) vahetumist võiks võrrelda maailma uuendamise ja ehitamisega, mil vana kord nõrgeneb ja uus on alles loomisel – just sellisel muutuste ajal on võimalik sündmuste kulgu mõjutada. Kalendripühadega oligi seotud mitmeid rituaale, mille keskseks sisuks oli viljakus- ja tõrjemaagia. Pühade ajal sageli ennustati, sest see aitas ka tulevikku kujundada. Samuti olid olulised puhastamistoimingud, et mitte midagi halba uude ajaperioodi kaasa võtta.

Kalender on ajaarvamise, päevade ja pühade arvestamise süsteem. Ajaarvamine toetub püsivatele looduslikele rütmidele, nagu kuu ja päikese, samuti tähtede liikumisele.

Muistses aastas oli arvatavasti 12 ühepikkust kuud, mille päevade arv vastas kuu looduslikule tsüklile. Üks kuutsükkel on ligikaudu 29,5 päeva, seega ühe aasta pikkus võis olla 348, 354, 360 päeva. Kuigi vanad eestlased ilmselt nõnda ei rehkendanud, võis loodusega kooskõla taotlev ajaarvamine umbes sellise tulemuse anda. Päikeseaasta pikkus on aga ligikaudu 365 päeva ja selleks, et kuu- ja päikesekalendrit kokku viia, võisid ülejäänud päevad jääda aastavahetuseks. Taoline ajaarvamine on olnud paljudel rahvastel. Teine võimalus oli lisada iga mõne aasta tagant lisakuu.

Lõuna-Eesti õigeusualadel, eelkõige Setomaal, tähistatakse kalendripühi vana (ehk juliuse) kalendri järgi, mistõttu need saabuvad võrreldes tavalise (gregoriuse) kalendri järgi 2 nädalat hiljem. Nende pühade aeg on allpool loetelus märgitud sulgudesse. Ka tänapäeval on mitmed kalendripühad pärit kuukalendrist ja neid arvestatakse kuu faaside ja nädalapäevade järgi, mistõttu alljärgnevas pühade nimistus puudub neil kuupäev. Nende aja arvestamisest kirjutatakse pühade tutvustuses. 

Aastaring

 

 

Aastaring

Muistses aastas oli 12 umbes ühepikkust kalendrikuud ja neist ülejäänud päevad jäid aastavahetuseks. Siin on toodud kuude rahvapärased nimetused võro keeles.

 

 

 

 

 

 

 

Rahvakalendri pühad liigitatakse ajaperioodi järgi rühmadesse. Pühade kuupäevad ja nimetused on allpool toodud ajalises järjekorras rühmade kaupa. Rahvakalendri menüüst leiab vastavate rühmade nimetused ja nende alt pühade kirjeldusi ja kombeid.

Jõulukuu, aastavahetus

        Talvine nigulapäev, 6. detsember (19. detsember)

        Luutsinapäev, 13. detsember

        25.–27. detsember (7.–9. jaanuar)

        Süütalastepäev, 28. detsember

        Vana-aasta õhtu, 31. detsember

        Uusaasta 1. jaanuar (14. jaanuar)

        Kolmekuningapäev, 6. jaanuar (19. jaanuar)

Südatalv, vastlad

        Tõnisepäev, 17. jaanuar (30. jaanuar)

        Küünlapäev, 2. veebruar (15. veebruar)

        Vastlapäev

        Tuhkapäev

        Maaslenits

        Paabapraasnik

        Poornapäev

Kevadtalv

        Ulasepäev, 11. veebruar (24. veebruar)

        Madisepäev, 24. veebruar

        Lisapäev, 29. veebruar (13. märts)

        Tsirgupäev ehk sorokasveet, 9. märts (22. märts)

        Käädripäev, 17. märts

        Paastumaarjapäev, 25. märts (7. aprill )

Lihavõtted ja kevade saabumine

        Lihavõttepühad ja urbepäev

        Karjalaskepäev, 1. aprill

        Künnipäev, 14. aprill

        Jüripäev, 23. aprill (6. mai)

        Külvinädalad        

        Volbripäev, 1. mai

        Nigulapäev, 9. mai  (22. mai)

        Ristipäevad, Maa hingamise päev

Suvealgus ja jaanipäev

        Nelipühad ehk suvisted

        Viidipäev, 15. juuni

        Jaanipäev, 24. juuni (7. juuli)

        Seitsmemagajapäev, 27. juuni

        Peetripäev, 29. juuni (12. juuli)

        Heinamaarjapäev, 2. juuli

        Seitsmevennapäev, 10. juuli

Hilissuvi

        Päätnits

        Ilja, 20. juuli (2. august)

        Jakobipäev, 25. juuli

        Annepäev, 26. juuli (12. august)

        Lauritsapäev, 10. august

        Rukkimaarjapäev, 15. august (28. august)

        Pärtlipäev, 24. august

        Ussimaarjapäev, 8. september (21. september)

        Madisepäev, 21. september

Hingedeaeg, sanditamise aeg

        Mihklipäev, 29. september (12. oktoober)

        Pokrov, 1. oktoober (14. oktoober)

        Simunapäev, 28. oktoober

        Hingedeaeg, Hingedepäev, 2. november

        Mardipäev, 10. november

        Kadripäev, 25. november (8. detsember)

        Andresepäev, 30. november

​Allikad: Hiiemäe 2006.

Taive Särg