Ajaarvamine
Aja kulgemist aasta jooksul aitasid arvestada tähtpäevad, mis seostusid aastaaegade vaheldumise ja looduse muutustega. Looduse arengust sõltus elu ja tööde aastane rütm.
Ajaarvamiseks oli kasutusel suuline kalender ehk "lugunädalad", mis arvestab nädalaid ühest pühast teiseni. See seostus kuukalendriga, sest üks kuu faas kestab ligikaudu nädala. Nädalate lugemist alustati harilikult küünlapäevast 2 veebruaril, kuid tavaline oli ka alustada sügisest.
Järgnevates nädalate lugemise näidetes paistab kaks erinevat algust – sügise ja kevade pühade arvestamisel. Sügisel loetakse aega ühest pühast teiseni, kevadel aga alates küünlapäevast. Kuukalendri nädalate kohandamine päikesekalendri püsivate kuupäevadega oli keerukam, nagu näha järgnevas näites, kus esineb ka ebatäpne arv, tähenduses "kümme kuni üksteist" nädalat.
Mihklipäevast kuus märti,
märdist kaks katri,
kadrist neli jõulu,
jõulust kuus küünlapäeva,
küünlapäevast seitse maarjapäeva,
seitse sikku1,
kaheksa karjalaskmisse,
kümme kündi ja
üksteist-kümme jüripäeva.
1 seitse nädalat sigade väljalaskmiseni maarjapäeval
Seletus. Ridades 1–4, on arvestatud aega ühest pühast teiseni, ridades 5–9 aga kõiki pühi alates küünlapäevast.
From Michaelmas six weeks to Martinmas,
from Martinmas two to St Catherine's,
from St Catherine's four to Christmas,
from Christmas six to Candlemas,
from Candlemas seven to Lenten Mary,
seven to letting out pigs,
eight to letting out cattle,
ten to plough and
eleven-ten weeks to St George's.
Comment. The oral calendar, called Lugunädalad 'The count of weeks', was used. In the present example the verse lines 1–4 count weeks between two holidays, and the lines 5–9 the weeks from the Candlemas to the next holidays.
Mardist kaks katri,
neli jõulu,
kuus küünlapäeva,
seitse sikku – siis lasti sead välja –,
kaheksa karja,
üheksa nädala pärast hobused õitsi,
kümme jüripäeva.
Nii et siis küünlapäevast on jüripäevani kümme nädalat.
Seletus. Ridades 1–3, on arvestatud aega ühest pühast teiseni: mardipäevast kaks nädalat kadripäevani, kadripäevast neli jõuluni, jõulust kuus küünlapäevani. Ridades 4–7 aga arvestatakse kõiki pühi alates küünlapäevast, kust on seitse nädalat paastumaarjapäevani, mil lasti sead välja, kaheksa karjalaskepäevani, üheksa hobuste öise karjataimse ehk õitsil kämiseni.
Mardist kats katri,
neli jõulu,
kuus küünlapäesse,
seitse tsikka – siis lasti tsia välla –,
katessa karja,
ütessa nädala pärast hobused õitsi,
kümme jüripäse.
Nii et siis küünlapäevast on jüripäeva kümme nädalit.
Aprill hakkas Märtsile külla minema. Märts tegi suure tuisu ja külma ja Aprill pidi tee pealt tagasi pöörama. Aprill läks Maile oma muret kurtma. Mai ütles: „Kui sa lähed Märtsile külla, siis võta kaasa regi, vanker ja paat.“
Aprill hakkas teist korda Märtsile külla minema. Võttis kaasa ree ja vankri ning pani paadi ka peale. Märts nägi, et Aprill tuleb ja sõidab reega. Siis tegi Märts sulailma ja sulatas lume ära. Aprill rakendas hobuse vankri ette ja pani ree vankrile. Siis lasi Märts suurvee voolama. Aprill pani kõik paati ja sõitis üle suurvee. Nüüd ei saanud Märts enam midagi teha. Aprill tuli tema poole külla ja ta pidi Aprilli vastu võtma.
Hiljem tuli Mai Aprillile külla ja küsis: „Kuidas siis Märtsil külas käimine läks?“ Aprill ütles: „Aitäh sulle, et mind õpetasid! Jõudsin õnnelikult pärale.“ Aprill võttis Mai hea meelega vastu ja nad olid sõbramehed. Käisid paar nädalat kahekesi koos. Siis lasi Mai suure sooja välja ja Aprill pidi Maist lahkuma ja koju minema. Ta ei kannatanud sooja. Ütles Maile: „Järgmisel aastal ei lase ma sul nii ruttu tulla kui sel aastal!“
Aprell läts Maarta poolõ kos'tma minema niq Maart lask' suurõ tuisu ja külmä niq Aprell pidi tii päält tagasi minemä. Aprell läts Mailõ umma hätä kaibama. Mai ütel': „Saq kuq lääde Maarta poolõ küllä, sis võtaq üteh regi niq rattaq ja paat vai loodsik.“
Tõõsõ voori läts Aprell Maarta poolõ küllä minemä, sis võtt' üteh rii niq rattaq ja loodsigu kaq pand' pääle. Maart näkk', õt Aprell tulõ ja sõit riiga. Sis Maart lask' sula ja sulat' lumõ arq. Aprell pand' hobõsõ ratastõ ette ja rii pand' rattilõ. Sis Maart lask' suurõq viiq juuskma. Aprell pand' kõõ loodsiguhe ja sõit' üle suurõ vii. Noq saa-s Maart ka inäp midägi tetä. Aprell tull' timä poolõ kostma ja pidi võtma Aprelli vasta.
Peräst tull' Mai Aprelli poolõ küllä ja küsse: „Kuis läts sis küläh k'auminõ Maarta puul?“ Aprell ütel', õt: „Aiteh sullõ, õt opsi minno! Noq sai õnnõlikult peräle.“ Aprell võtt' Mai hüämeelega vasta ja olliq sõbrameheq. Käveq katõkese paar nädälit üteh. Sis Mai lask' väiga lämmä vällä ja Aprell pidi Maist lakja minemä ja kodo ar minemä. Timä õs kannahaq lämmind. Ütel' Mailõ, õt: „Tõõsõ aestaga lasõ-i sul ma nii ruttu tulla kuq timahava.“
Vaimude tund algab kell 12 öösel. Aga kui kuked hakkavad laulma, siis on see tund lõppenud.
The hour of the spirits starts at 12 midnight. But when the roosters start crowing, the hour is over.