Maaśelitsa, nüüd veesse-jo-litsa!
Maaśelitsa, veesselitsa, veesse-jo-litsa.
Sõida-ks, sa sõida nüüd, sõnni-jo-kõnõ,
vala-ks sa vele nüüd, varsa-jo-kõnõ.
Panni-ks jo ette mi hüä hobõsõ,
panni-ks mi virga nüüd vehme-jo-rehe,
panni-ks mi targa nüüd taossihe.
Aŕa-ks ka pässü ku mine-jo-mähe,
padi nakas jalga kui pandõ-jo-mahe,
külmäq-ks sis kiviq leiq kibõ-jo-nita,
tuimaq sis ravva täl tulda kõik leiväq.
Sõida-ks sa sõida jal, sõnni-jo-kõnõ,
vala-ks sa vele jal, varsa-jo-kõnõ.
Olõ-i tä iä viil iihki olnuq,
sada-ks olõ-i suvvõ olnuq sadu-jo-lahna,
kuu-ks olõ-i-päivi tä kohki jo k´aunuq.
Õga-ks mi pelgä-i joht sõitõnna,
pelgä-i-ks mi laulu joht laulõnna,
jätä-i-ks mi maha śood laulõ-jo-mista.
Püsü-i-ks putsai meil puusa päällä!
Seitse nädalat kestvale lihavõttepaastule eelneval nädalal (maaśelitsa nätäl) oli tavaks nii naistel kui meestel pidutseda ja hobustega lõbusõitu teha. Maaśelitsa laulus kiidetakse hobust, kelle kabjad löövad tuld ja keda pole tööga ära vaevatud. Laulu viisi nimetavad setod sõiduääleks. Sama meloodiaga laule on lauldud ka pulmasõitude ajal.
ERA, FAM 631 A (10, 12, 11) < Bulatnova k – Igor Tõnurist 1987 < Anna Bogdanova, Maria Petrova, Anna Grigorjeva, Nadežda Andrejeva, Matrjona Spirodonova.
Aastaring
Perekonnatavand
Improvisatsioonid ja lüroeepika
Tsõõrilaul