Siberi setode laulud

Folklooriansamblid ja laulikud

Haida kultuurimaja folklooriansambel Lill on tegutsenud üle paarikümne aasta. Kooris on laulnud paljud Haida küla naised, osa staažikamaid lauljaid on loobunud ansamblis osalemisest vanaduse tõttu. Koor on teinud koostööd Imbeži kultuurimaja akordionistiga, nooremad lauljad löövad praegugi kaasa Imbeži kultuurimaja vene ansambli töös. Lill esineb peamiselt oma küla ja rajooni pidudel, mõnel korral on osaletud ka Krasnojarskis toimuvail üritustel.

Tänane ansambel Lill on suhteliselt kindla koosseisuga. 2007. ja 2008. aastal olid koori põhilauljateks kolm naist: Maria Vassiljevna Ossipova (Ossipova Manni, snd 1942), Maria Sergejevna Peterson (Petersoni Manni / Taarka Manni, snd 1941) ja Lidia Maksimovna Kondratjeva (Maksi Liide, snd 1939). Enne pensionile minekut töötasid naised koos karjalaudas. Meie salvestistel laulavad ansambli Lill koosseisus veel kultuurimaja juhataja Anna Iljinitšna Kutšerenko (Ilĺo Anne, snd 1952) ja tema abiline Tatjana Mihhailovna Medetskaja (Tanja, snd 1961). 2007. aastal osales ansambli salvestustel ka Alidia Stepanova (snd 1943) ning 2008. aastal Olga Semjonovna Matvejeva, kes muidu kooris ei laula. Koori killõ on Maksi Liide, kes oskab eest öelda ka vanu seto laule. Seto laule suudab improviseerida veel Petersoni Manni. Tänu Ossipova Mannile moodustavad koori repertuaaris suure osa sentimentaalsed uuemad laulud, mida Manni on õppinud oma emalt.

Olga Semjonovna Matvejeva (Semmeni Olli, snd 1932) on tänase Haida küla silmapaistvaim laulik, keda mainiti juba 1980. aastate salvestistel: tema karja juures laulmist oli külarahvas juba siis tähele pannud. Olli on pärit Väiko-Haida huutarist ning tema esivanemad olevat tulnud Meremäelt. Olli on suurepärane vana pärimuse tundja. Ta teab külas kõige rohkem seto laule ja oskab neid ka luua. Mõne ansambli Lill repertuaaris oleva laulu kohta öeldakse, et see on Olli käest saadud. Olli vene laule ei oska, küll aga laulab uuemasse laulukihistusse kuuluvaid ja siirdevormilisi eesti laule.

Maria Iljinitšna Vassiljeva (Kopa Manni, snd 1927) ühendab Igor Tõnuristi kassette 20 aastat hiljem salvestatuga – tema hääl kostab mõlemal jäädvustusel. Manni on Haida küla ristija ja matja ning tal on kodus eestikeelsed kirikuraamatud. Manni käis varem Haida kultuurimaja kooriga esinemas, kuid ei osale koori töös enam oma vanuse tõttu. Kopa Manni on hea killõ laulja, kuid oskab ka laulu eest öelda.

Aleksandra Iljinitšna Nikitina (Kopa Alĺa, 88a) on Manni vanem õde. Ta oli külas hinnatud oma lauluoskuse poolest ning osales varem ka ansamblis Lill. Alĺa on töötanud majandis traktoristina. Meie väljaandes kõlavad Alĺa vaimulikud värsid, mida ta hommikuti ja õhtuti oma pühäsenulgas loeb.

Lidia Andrejeva (Kunaski Liide / Mihali Liide, snd 1937) on Bulatnova külas sündinud hea seto pärimuse tundja, kes olevat palju õppinud oma Haida külas elanud ämmalt. Liide esitas laule, mida ta oli laulnud oma lastele.

Krestjanski küla lauluansambel enam ei tegutse. Külavanem Veera Kuzminitšna Jermejeva (snd 1936), kutsus 2007. aastal külanaised, kes olid varem kooris laulnud, oma õe Jekaterina Kuzminitšna Horovetsi (Kati, snd 1928) poole meile kui kaugetele võõrastele laulma. Vassiljevka külas sündinud Maria Kirillovna Jeremejeva (Manni, snd 1934) ja Koolubi külas sündinud Anna Haavapuu (Anne, snd 1936) on mõlemad head pärimuse tundjad, kes mäletasid ka vanu laule.

Kullõrkukk on Haida küla lasteansambel, mida on juhendanud kooliõpetajad, Serednä Maanas sündinud Lidia Leedo ja Bulatnovas sündinud Galina Arnoldovna Jevsejeva. Ansambel on käinud esinemas nii oma rajoonis ja Krasnojarskis kui ka ESTO päevadel Saksamaal ning Radaja festivalil Petserimaal. 2008. aastal laulsid kooris Paša Nikitin, Daša Jefimova, Liisa Oti, Daša Peterson, Maša Zemurbeis, Katja Nagibina, Vanja Zemurbeis.

Kahjuks on meil vähem andmeid 1980. aastate laulikute kohta.

Anna Fjodorovna Bogdanova (snd 1922) oli Bulatnovast pärit laulik, kes laulab salvestistel nii Bulatnova kui Haida naistega. Laulik mõistis kõiki vanu laululiike, aga tundis ka uuemaid laule ja oskas killõt laulda.

Natalja (Nati) Bogdanova (Kunoski Nati, snd 1906) oli veel vanas easki külas tunnustatud laulik ning oskas paljusid vanu laule eest öelda. Nati isa olevat Siberisse tulnud Rääsolaanõ külast, ema Usinitsast.

Olga Freiland (Herkovo Olĺo, 74a või 75a) oli vähemkuraasikas kui teised lauljad, kuid sellegipoolest hinnatud eeslaulja. Olga isa olnud pärit Herkova külast, ema Saptja või Saltanova külast.

Maria Ivanovna Petrova (Kuto Manni, 77a), oli Bulatnova laulik, kelle isa olevat tulnud Siberisse Lobotka külast. Ta oskas nii eest ütelda kui killõt laulda.