Siberi setod on ortodoksid nagu emamaalgi. Enamik setode pühi on seotud kirikukalendriga. Tänapäevalgi on seto tares pühasenurk.
Hait ja selle naaberkülad kuulusid algul Perovo kiriku kogudusse, külas oli palvemaja ja ministeeriumikool. 1915. aastal alustati Haida kiriku ehitamist ning külast sai ümberkaudsete õigeusuliste usukeskus. Kirik suleti 1938. aastal, hoone lammutati 1956. Ristimis- ja matmistalituste läbiviimine läks seejärel vastava ettevalmistuseta, kuid kiriklike talituste reglementi või lihtsalt eestikeelset kirjasõna tundvate isikute, üldjuhul vanemate naiste kätte. Enamik Siberi setodest eesti kirjakeelt ei mõista ning nendega saab suhelda seto või vene keeles. Nooremate inimeste hulgas on levinud passiivne keeleoskus, st seto keelest saadakse aru, kuid enamasti pole harjutud seda kasutama. Seto keelt räägivad üldiselt naised enam kui mehed, sest mehed on sagedamini töötanud külast väljaspool venekeelses keskkonnas.
Setod, kes elavad keelelt ja kultuurilt sarnaste lõunaeestlaste naabruses, on vähemusse jäänud lõunaeestlased ajapikku endi hulka sulandanud, nende keel ja kultuur on suuresti ühtlustunud. Eesti päritolu reedavad vaid üksikud eesti nimed: Kaup, Padar, Haavapuu jm. Siberi setodel, kel enamasti väljarändamise ajaks perekonnanimesid veel polnud, on vene nimed. Lõunaeestlasi eristab setodest veel luteri usk.
Vanemate naiste kooliharidus jäi keeruliste olude tõttu sageli üsna väheseks, pärimuslik teave ja oskused anti põlvest põlve edasi suuliselt. Nooremad on õppinud venekeelses koolis. Väikseid külakoole suletakse sealgi. Aga rahvusega olevat tänapäeval nii, et kui imä estonets, esä neemets, siis lats´ russkaja.
Siberi setode ja emamaa kontaktid on suhteliselt harvad, kuid setod hoolivad omakultuurist ning pole lasknud sel hääbuda. Kindlasti aitab pärimuskultuuri säilimisele kaasa Haidas avatud külamuuseum (juhataja Galina Jevsejeva). Mare Piho algatusel rajatud muuseum tegutses varem kooli ruumides, 2010. aastal saadi eksponaatide hoidmiseks oma maja.
Aastaring
Perekonnatavand
Improvisatsioonid ja lüroeepika
Tsõõrilaul