Siberi setode laulud

Saateks

2007. aasta suvel käisid selle plaadiantoloogia koostajad, filmijana kaasas Eesti Kunstiakadeemia magistrand Marge Laast, esmakordselt Siberi setodel külas. Anu Korbil oli eelnevalt seljataga rida kogumismatku Siberi eesti küladesse, Andreas Kalkun oli Siberis esimest korda, varem oli ta talletanud peamiselt Setomaa pärimusainest.

Siberis nähtu-kuuldu ületas kõik ootused: seto laulutraditsioon oli eelkäijate pessimistlikest prognoosidest hoolimata elujõus. Siberi setode suurimas külas Haidas (vn Хайдак) oli nii naiste kui laste lauluansambel, aga lauljaid leidsime ka teistest küladest. Oma suureks rõõmuks kuulsime traditsioonilisi vanu seto regilaule, ka improviseerimisoskus polnud kuhugi kadunud. Muidugi lauldi ka uuemasse kihistusse kuuluvaid eesti laule ja vene laule. 2008. aasta suvel töötasime Siberi setode asualal juba neljakesi, meiega liitusid Tiit Sibul ja Astrid Tuisk.

Kakskümmend aastat varem, 1987. aasta septembrikuus käisid Siberi setode juures esmakordselt Mare Piho ja Igor Tõnurist. 1988. aasta välitöödel osales eelnimetatutele lisaks Õie Sarv. Kahel kogumismatkal salvestas Igor Tõnurist hulga seto laule, mõne aasta eest andis ta need üle Eesti Rahvaluule Arhiivi. Usume, et need vanad laulud väärivad uut elu.

Antoloogia sisaldab Siberi setode lauluvara, mis on salvestatud 1987. ja 1988. aastal Krasnojarski krai Partisanski rajooni küladest Hait ja Bulatnova (vn Булатновка) ning 2007. ja 2008. aastal Haida ja Krestjanski küladest. Heli- ja videoülesvõtted on enamjaolt tehtud seltskondlikel koosviibimistel, lasteansambel aga esines 2008. aasta suvel spetsiaalselt meile, et saaksime nende repertuaari jäädvustada.

Antoloogiast leiab huviline läbilõike Siberi setode lauluvarast: seto laulud, sekka eesti ja vene omi. Pidasime otstarbekaks avaldada ka fragmente lauludest, mida tervikuna enam ei mäletata.

Seto laule lauldakse tavaliselt eeslaulja ja kooriga. Nii on enamuse laulude puhul lauljaid mitu, kuid plaatidel on esindatud ka mõned head üksiklauljad. Mõnest laulust on plaatidel ka mitu varianti, erinevate lauljate esituses. Toredaid laule tuli kahjuks tehnilistel põhjustel välja jätta. Väljaandele on lisatud laulutekstid ning nende eesti-, vene- ja ingliskeelsed sisukokkuvõtted. Laulutekstid on esitatud lihtsustatud transkriptsioonis. Seto keelele iseloomulikku palatalisatsiooni on märgitud akuudiga tähe kohal ning kõrihäälikut väikese ^q-ga. Laulutekstidest on esitatud eeslaulja partii ning vanemate laulude puhul ka koori poolt esitatud esimese värsi tekst. Uuemates lauludes esinevaid kordusi on tähistatud kordusmärkidega. Seto vanemale muusikale iseloomulikud lisasilbid on esitatud sellisena nagu need on eeslaulja partiis. Kui lisasilp on liitunud sõnaga või poolitab sõnu, on tähistatud seda sidekriipsuga (saagõ-ks; naase-ks-mi-kõsõ). Sidekriipsuga on märgitud ka tagaeitus (toogu-i). Kuigi kooslaulmisel võib kõlada sõnade ja ka tervete värsside erinevaid variante, on enamasti esitatud domineerivam. Lisaks lauludele on transkribeeritud ka enne ja pärast laulmist öeldud laused ning mõned pikemad vestlused.

Täname südamest kõiki häid abilisi, kes selle väljaande valmimisele nõu ja jõuga kaasa aitasid. Sügav kummardus oma esivanemate laule kalliks pidanud Siberi setodele, kelle kaudu avaneb meil võimalus selle omanäolise traditsiooniga tutvuda.

Mõnusat kuulamist!
Koostajad