Siberi setode laulud

Imeline imänd

Olga Matvejeva (e) ja Maria Vassiljeva (k)

Tulli-ks üles, tulli ma üles hummogulla,
tulli-ks üles, tulli ma üles hummogulla.
Varra-ks inne, varra ma inne valõgõta.
Mõsi-ks suu, mõsi ma suu, suie pää,
känge-ks ala, känge ma ala aujala^q.
Lätsi-ks vällä, lätsi ma ussõ kaemahe,
ussõh-ks sattõ, ussõh meil sattõ udsulummõ,
peeńokõista, peeńokõista pisarita.
Miä-ks ussõh, miä sääl ussõh lumõ päällä?
Saani-ks ussõh, saani meil ussõh lumõ päällä.
Mis sääl saanih, miä küll saanih siseh olli?
Ime-ks saanil, ime tä saanil siseh olli.
Miä-ks imel, miä sääl imel üsäh olli?
Puja-ks imel, puja tä imel üsäh olli.
Miä-ks pujal, miä täl pujal käeh olli?
Muna-ks pujal, muna tä pujal käeh olli.
Miä sääl muna küll siseh olli?
Kulda-ks kirjä, kulda tä kirjä kikokõnõ,
kanepkaala, kanep-tä-kaala kanakõnõ.
Kiko-ks kirge, kiko tä kirge kesvä poolõ,
kana-ks kaarit, kana tä kaarit kaara poolõ.
Kiko-ks tõiõ, kiko tä tõiõ küll kesväterä,
kana-ks tõiõ, kana küll tõiõ kaaraterä.
Kiko-ks uma, kiko tä uma ollõst teie,
kana-ks uma, kana tä uma kamast teie.
Kedä kutsu, kedä mi kutsu kostimahe?
Kutsu-ks vallast, kutsu ma vallast küll vaesõlatsõ.

Lüroeepilisi laule lauldi sageli pidudel ning seetõttu on neil peoviisid. Laulu lauldakse pooltoon-poolteisttoon laadis pöörä-äälega, viisivalik vihjab sellele, et kunagi võidi seda laulda koos tantsulise liikumisega. Lüroeepiline laul “Imeline emand” on üles ehitatud dialoogina. Laulu minategelane läheb hommikul välja ja näeb lund sadamas. Hoovis lume peal on saan, kus istub emand, kellel on laps süles. Lapsel on käes muna ja selle sees on kuldne kukk ja kanepist kaelaga kana. Kana ja kukk valmistavad õlut ja kama ning kostitavad sellega vaeslast.

ERA, DH 114 (1) < Haida k – Andreas Kalkun, Anu Korb, Tiit Sibul, Astrid Tuisk 2008 < Olga Matvejeva ja Maria Vassiljeva.