:,: Kaŕa-sa-kõnõ, kiŕakõnõ,
mino sa meeli maŕakõn(õ). :,:
:,: Süü-ks, sa kari, ku ma söödä,
laku sa, mari, ku ma las(õ). :,:
:,: Ommõ jo süüdäv söödühaina,
ommõ teil makus maisõhain. :,:
:,: Süü-ks, sa kari, ku ma söödä,
laku sa, mari, ku ma las(õ). :,:
:,: Kullõ-ks mi käko kuukuvata,
laanõ-mi-lindu laulõvat. :,:
:,: Kägo jo kuugus kumõhõhe,
laanõ-meil-lindu heleheh(e). :,:
:,: Saa-i mi käko kätte võtta,
piho-mi-lindu pekko saa-i. :,:
:,: Saa-i mi käost käterätti,
piho-mi-linnust peen´ot liniket. :,:
:,: Süü-ks sa, kari, ku ma söödä,
laku sa, mari, ku ma las(õ). :,:
:,: Lääme mi kodo, kulĺa kari,
astkõq ti majja, maŕakõn(õ). :,:
:,: Teidä jo kodo oodõtassõ,
aŕa teid majja manitas. :,:
:,: Kuna jo kulĺa kodo tulõ,
täämbä tä mari majja saa. :,:
Karjaselaul. Seda, kui ilusti Semmeni Olli küla karja hoides laulis, kõneldi Haida külas juba 1980. aastate lõpus. Laulja õhutab karja korralikult sööma. Kägu kukub, kuid teda ei saa kätte ning temast ei saa käterätti. Laulu lõpetavad karja koju ajamise sõnad.
ERA, DV 641, 653, 654 < Haida k – Andreas Kalkun, Anu Korb, Tiit Sibul, Astrid Tuisk 2008 < Olga Matvejeva, Lidia Kondratjeva, Maria Ossipova, Maria Peterson, Anna Kutšerenko, Tatjana Medetskaja.
Aastaring
Perekonnatavand
Improvisatsioonid ja lüroeepika
Tsõõrilaul