Tsilk, tsilk, tilgakõnõ, velĺo võti vele naase,
tsilk, tsilk, tilgakõnõ, velĺo võti vele naase.
Mullõ jäie mustakõnõ.
Kohe kuŕa ma panõsiq?
Lätsi ujja uputamma,
kuŕa nakaś külmämähe.
Tõiõ kodo kuiomahe,
panni petśo piislemmä.
Esiq kaie kavaluisi,
kaie ilma tarkuisi.
Nakas huulõq punõtamma,
nakas huulõq veretämmä.
Mullõ saie illos naane,
ilosap kui vele naane.
Laulu olevat ansambel Lill õppinud Eestist saadud kassetilt, tõenäoliselt seto meestelaulu väljaandelt “Ülgeq ütte!”. Nooremad naised on sõnad segi ajanud ja laulavad vennanaisest punase naise asemel. Noormees võtab endale musta naise ja viib ta ojja. Pärast vees käimist ja kuivamist saab mustast naisest ilusam naine kui venna naine.
ERA, DV 641, 653, 654 < Haida k – Andreas Kalkun, Anu Korb, Tiit Sibul, Astrid Tuisk 2008 < Olga Matvejeva, Lidia Kondratjeva, Maria Ossipova, Maria Peterson, Anna Kutšerenko, Tatjana Medetskaja.
Aastaring
Perekonnatavand
Improvisatsioonid ja lüroeepika
Tsõõrilaul