Naase-ks-mi-kõsõ, noorõkõsõ, lelo-lelo-lelo,
naase-jo-kõsõ, noorõkõsõ, lelo-lelo-lelo.
Lätsi-ks meil otsa osakõnõ,
viirde läts vao veerekene.
Lääme mi uvvõ osa pääle,
vao-ks mi vahtsõ vao pääle.
K´augõq-ks ti, kulĺa käekeseq,
sõutkõq-ks ti, noorõq sõrmõkõsõq.
Osa-ks om otsa kavvõndõnna,
vao-ks om veeri versta takah.
Viländ!
Rahvapärases liigituses kuulub põllu- ja põimuäälte hulka meloodiatüüp lelotamine, mille nimi tuleb tähenduseta refräänisõnadest lelo-lelo-lelo. Tegemist on vilja- või linakoristamise lauluga. Lauljad sunnivad oma sõrmi kiiremini liikuma, kuna vao lõpp on veel kaugel.
ERA, FAM 632 B (9) < Haida k – Igor Tõnurist 1987 < Anna Bogdanova, Jelena Kondratjeva, Natalja Bogdanova, Darja Markova.
Aastaring
Perekonnatavand
Improvisatsioonid ja lüroeepika
Tsõõrilaul