Oi-oi, oi-oi olõsi,
Iŕo mullõ tulõsi,
üüse üsäh hoiasi,
päivä-ga kaalah kannasi.
ERA, DV 644 < Haida k – Andreas Kalkun, Tiit Sibul 2008 < Olga Matvejeva.
Petra, peru hobõnõ,
ala mäe tä rebäne,
tulli mullõ külälisest.
Mis ma tälle süvväq anna?
Kurõluid ja kunnapäid,
vana varsa seereluid.
ERA, DV 644 < Haida k – Andreas Kalkun, Tiit Sibul 2008 < Olga Matvejeva.
Kuku-Kusma,
makõ Vasśa,
vii paaba sitalõ.
Paaba-ga situs tubakita,
Kusma kop’tas kulakit.
ERA, DV 644 < Haida k – Andreas Kalkun, Tiit Sibul 2008 < Olga Matvejeva.
A seto-ga sei, seto jei,
seto-ga sittõ silla pääle,
pasand papi habõnit.
Varõs kand´ kannu pääle,
säält sai tilĺo Sergokõnõ,
kasvi kaŕa Juksikõnõ.
Lihtsad, sageli naljaka või obstsöönse sisuga salmid, mis võisid funktsioneerida nii lastelaulude, nimenarrimiste kui pilli saatel esitatavate tšastuškadena.
ERA, DV 644 < Haida k – Andreas Kalkun, Tiit Sibul 2008 < Olga Matvejeva.
Sairo-mairo,
sadavo sairo.
Ugaro simaro,
oo, matuski maja.
Aiavitsi, lädsävitsi,
tsääräspooli, kulĺavoi.
Naeri tõmbamise mängu vahelaul, mille tekst koosneb vene keele kõla jäljendavatest tähenduseta sõnadest.
ERA, DV 644 < Haida k – Andreas Kalkun, Tiit Sibul 2008 < Olga Matvejeva.
A: Kuna śood laulti?
O: No koh vetsjorkah vai nii, inne tandsõmi kaniiviisi „Setokõist“.
Setokõsõq kargasõq, kargasõq,
mõlõbaq mõistvaq, mõistvaq.
Poolõqsaapaq jalah, jalah,
katõq helmeq kaalah, kaalah.
Sis keerotivaq ka jal... Inne olĺ taa mäng.
A: Setokõnõ?
O: Ahah. Määnes mul viil olĺ? Määnest ma no mõtli viil ütte laulu? Aŕ läts meelestki.
Setode armastatud tantsu nimega Kargus võis saata pilli puudumisel ka lauluga. Setod tantsivad ja mõlemad oskavad tantsida. Neil on poolsaapad jalas ja kaks rida helmeid kaelas.
ERA, DV 644 < Haida k – Andreas Kalkun, Tiit Sibul 2008 < Olga Matvejeva.
Kõti-Kati kuuli. Śoo om lastõlaul.
Kõti-ks-Kati kuuli,
kaŕaaida katõti,
maŕaaida matõti.
Tsikoga sõidõti,
lammastõga laulõti.
Kerigokelli lüüdi,
Pihkva pilli puuhti,
Kahkva kannõlt lüüdi.
Śoo latsilõ, ku väiko ommaq. No ma mõista-i imp midägi rohkõp, ma-i…
Lastelaul. Kass suri, ta maeti marjaaeda. Matuserongis olid sead ja lambad, löödi kirikukelli, puhuti Pihkva pilli ja mängiti Kahkva kannelt.
ERA, DV 644 < Haida k – Andreas Kalkun, Tiit Sibul 2008 < Olga Matvejeva.
Śoo ka viil om, üts mäng sääne, mul olõ-i meelehki timmä imp-õi…
Mi-ks taha minemä, minemä.
Õi või-i laskõ.
Mille või-i laskõ?
Meil värä katski.
Mingas sõsar parandas?
Śoo sama siidiga,
kalõvatsõ krõõdiga.
Eeläq velĺo Riiah käve,
toonaq pässi perrä.
Tõi siidi siiä tullõh,
kalõvatsõ karatõh.
N´oo ommaq ka latsi lauluq.
A: A määnes tuu mäng olĺ?
O: Ma tiiä-i, kõõ nii lätsiväq mitmekeske nii, a vaesõ park jal tulõ vasta:
Rikas olõ, rinda lää, rikassõ-rikassõ.
A vaesõq tulõvaq:
Vaenõ olõ, vasta võta, vaivassõ-vaivassõ.
A kae nii vaesidõ seest võtõti rikas aŕ hindäle. Vaenõ jäigi ütsindä, vot sis laulgi:
Mi taha minemä, õi või laskõ.
Mito tükkü võidsõt saistaq üte poolõ pääle, võidsõt kolm-nelli tükkü saista tõsõ poolõ pääle. A vaenõ, tuu keskpaigah, rikas kah koŕas õnnõ üte poolõ pääle hindäle. Rikas sai rikas, a vaenõ jäigi ütsindä jalq. Vot nii, meil olĺ sääne laul.
A: A sis tetti tuud värehtit vai?
O: Noh sis laulõtigi, ku jäi ütsindä. Tuu rikas lauĺ:
Mi-ks taha minemä, minemä.
Õi või-i laskõ.
Mille või-i laskõ?
Meil värä katski.
Mingas sõsar parandas?
Śoo sama siidiga,
kalõvatsõ krõõdiga.
Eeläq velĺo Riiah käve,
toonaq pässi perrä.
Tõi siidi siiä tullõh,
kalõvatsõ karatõh.
Jal rikkalõ anti uma vaesõq ka tagasi, jal vaenõ ja rikas, jal naati mängmä. Olĺ nii.
Fragment Rikka ja vaese mängust ja mängu seletus. Väravamängu vahelaul. Värav on katki, sellest ei saa mängijaid läbi lasta. Parandada tuleb siidi ja kaleviga.
ERA, DV 644 < Haida k – Andreas Kalkun, Tiit Sibul 2008 < Olga Matvejeva.
Oi! Tśastuskit, mul tuu õdagu tulĺ, sis edikui tulĺ. Petersoni Manni jah…
Seto sei, seto jei,
seto sittõ sibulit.
Kuis tuu Manni üteĺ, mul olõ-s meelehki es! Ütte kluppi käve, üteh tandsõmi, üteh kõik ollimi. Nüüd sai perämäst kõrda inne surma ka viil, saami Eestimaalõ kah lauluq.
A: Väega ilosahe tullivaq lauluq teil küll vällä. Liidel om illos killõ ja.
O: Liidel om illos killõ, ahaha! Nüüd om vana joq, olõ-i imp sääne. Täl olĺ illos killõ ja Ossipva Mannil om illos torrõ.
A: A innepidi, ku seto laulu laulti, kas sis kõik... Üts killõ olĺ ja ülejäänüq ollivaq torrõq?
O: Üts killõ ja üts kõgõni kõvõp torrõ, a perä olĺq keskmädseq. No ilosahe läts. A nüüd sa kullõ, ku huulitsa pääl lääväq:
tsätsätsätsä, tsötsötsötsö, kloklokloklo!
Olõ-i määnestki äält, ei sõnna. Määne kiäki ütles. Näil olõ-i ütine laul, sa kullõ mi küläh kuna. Täl olõ-i ütine laul! Vaia üttemuudu sõna ollaq, üttemuudu ääl ollaq. Ütel vaia torrõ ollaq, sis keskmätseq ja üts om koguni killõ vaja ollaq, sis lätt ilosahe.
A: A nu keskmädseq ommaq tõistmuudu kui torrõ vai?
O: A niisamatõ, no torrõ ütles, kuis ma ütle:
Lääme-ks lääme mi, kos mi lääme…
Śoo om kõõni torrõp, a tõsõq ütleseq:
Lääme-ks lääme mi, kos mi lääme…
Tuud samma sõnna, a ütle-i nii kõvastõ õi. A killõ ütles kilõhõhe jalq. Vot sis lätt ilosahe.
A: A mõistat śood killõt ka lauldaq śoolõ?
O: Ma mõista-i killõt õi. Ma vobšee mõista-i. Mul sõsaraq mõlõbaq mõistsõvaq, a ma mõista-s.
A: Sul es olõq vaia sis.
O: Mul es olõ vaia. Maama opas meid niiviisi, üts olĺ vaia torrõ ollaq, tõnõ killõ. Maama eis ka üteĺ killõt. Vot sis, maama üteĺ eis iist, latsõq istõmi kõik maaha, laulimi. Mannilõ ütleĺ, sa olõt vanõp, sa opiq killõ aŕq, sa läät suurõbidega aŕq. A meile ütel, Nadja om noorõp, las ütles killõt, a sa ütle torrõt. Ja laulimi.
Seletus seto mitmehäälsest laulust.
ERA, DV 644 < Haida k – Andreas Kalkun, Tiit Sibul 2008 < Olga Matvejeva.
Aastaring
Perekonnatavand
Improvisatsioonid ja lüroeepika
Tsõõrilaul