Puud, põõsad

Seotud žanrid

Kõik žanrid
Vanasõna
Muinasjutt
Pilt
Muu rahvalaul
Helisalvestus
Mõistatus
Uskumus, komme
Rahvatarkused
Lauluviis
Regilaul
Muu folkloor
Eesti
Valge lehm

Valge lehm lüpsab musta piima.

Lõuna-Eesti
Valge lehm

Valge lehm lüssab musta piimä.

Paistu khk, Holstre v. Koguja Jaan Ainson 1895. H II 51, 580 (36). Eesti tõlge: Taive Särg, inglise: Maarja Villandi-Reiljan.
Žanr
Mõistatus
Eesti
Seest karvane

Seest karvane, pealt sile.

Lõuna-Eesti
Siist karvanõ

Siist karvanõ, päält sille.

Karula khk. Koguja Gustav Seen 1892. H II 36, 318 (33).
Žanr
Mõistatus
Eesti
Mees läheb mõisa poole

Mees läheb mõisa poole, oina nahk õla peal.

*
Lõuna-Eesti
Miis lätt mõisa poole

Miis lätt mõisa poole, oina nühk ola pääl.

 

Otepää khk, Arula v. Koguja Jaan Tammemägi 1893. H II 44, 710 (111). Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.
Žanr
Mõistatus
Eesti
Pikk mees

Pikk mees, valge kasukas seljas.

 

English
A tall man

A tall man with a white fur coat.

 
Laiuse khk. Koguja Hans Asper 1897. H III 28, 523 (59). Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.
Žanr
Mõistatus
Eesti
Timbu istub

Timbu istub tee ääres, timbu jalad tee peal.

English
Timbu is sitting

Timbu is sitting near the lane, with feet on the lane.

Palamuse khk, Kaarepere v. Koguja Helene Maasen 1890. E 52836 (1). Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.
Žanr
Mõistatus
Eesti
Tuhat-tuhat

Tuhat-tuhat, sada-sada istub ühe kotka küüne peal.

 

Lõuna-Eesti
Tuhat-tuhat

Tuhat-tuhat, sada-sada istub ühe kotka küine pääl.

 

Jaan Põvvat. Tartu. Koguja Paul Ariste (Berg) 1926. E 57694 (1). Eesti tõlge: Mathida Matjus, inglise: Maarja Villandi-Reiljan.
Žanr
Mõistatus
Eesti
Maast tõuseb mastipuu

Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust saab kaustapuu, kaustapuust saab suur mets.

 

English
Earth tree rises from the earth

Earth tree rises from the earth, the earth tree will be a sleigh tree and the sleigh tree will be a big forest.

Kolga-Jaani khk. Koguja Anton Pihlak 1890. E 451 (79). Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.
Žanr
Mõistatus
Eesti
Lõuna-Eesti
Metsas must

Metsas must, tee pääl päitspää, kui kodu saab, koguni valge.

 

Viljandi khk. Koguja Hans Leoke 1877–1917. Leoke 2, 27. Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.
Žanr
Mõistatus
Eesti
Lõuna-Eesti
Metsas päits

Metsas päits, kodu valg.

 

Äksi khk, Vedu v. Koguja Joosep Järveots 1888. H I 3, 530 (2).
Žanr
Mõistatus
Eesti
Emand ehib

Emand ehib mäe peal, punased pärlid kaelas.

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Laiuse khk, Laius-Tähkvere v. Koguja August Sommer 1890. H III 9, 83 (14).
Žanr
Mõistatus
Eesti
Alt mul söödi

Alt mu söödi, päält mu söödi, mina sõin ja minust söödi.

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

L. Tenno. Kanepi khk, Kõlleste v. Koguja E. Tenno 1932. E 82095 (2).
Žanr
Mõistatus
Eesti
Kõik ilm ehib

Kõik ilm ehib, aga kolm kuningapoega ei ehi.

Lõuna-Eesti
Äksi khk, Elistvere v. Koguja Heinrich Julius Treifeldt 1889. H III 8, 163 (50). Eesti tõlge: Taive Särg, inglise: Maarja Villandi-Reiljan.
Žanr
Mõistatus
Eesti
Lõuna-Eesti
Kiriläl kübäräkene

Kiriläl kübäräkene, Kaurilal kaokõnõ ja Mihil olõ-õi midäge.

 

Anna Lõhmust. Setumaa, Vilo v, Tseronde k. Koguja Nikolai Ress 1937. ERA II 163, 44 (20). Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.
Žanr
Mõistatus
Eesti
Lõuna-Eesti
Kõik muu sõavägi

Kõik muu sõavägi käü sannah, kolm soldani ei käüq kunagi.

 

Vastseliina khk. Koguja Hindrik Prants 1887. Meelejahutaja nr. 48 (1887), 383 (8). Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.
Žanr
Mõistatus
Eesti
Sõda ja sõba

Sõda ja sõba heidavad, aga kolm roosnat ei heida.

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Põltsamaa khk. Koguja Johannes Reinthal 1877–1917. E 919 (5).
Žanr
Mõistatus
Eesti
Lõuna-Eesti
Evert ihualaste

Evert ihualaste, kaabril kask sällän, küübril küpär pään.

 

Iida Kärsna, 59 a. Sangaste khk, Kuigatsi v. Koguja Regina Praakli 1967. RKM II 227, 302 (57).
Žanr
Mõistatus
Eesti
Lõuna-Eesti
Üks tamm

Üks tamm, tammel kaksteistkümend oksa, iga oksa peal neli pesa, igas pesas seitse muna, egal munal isi nimi.

 

Äksi khk, Elistvere v. Koguja Heinrich Julius Treifeldt 1889. H III 8, 160/1 (24).
Žanr
Mõistatus
Eesti
Läksin metsa

Läksin metsa ilma kirveta ja ilma saeta, tõin kaks halgu ja kaks künakest nagu pajapõhi, nagu linnu nina ja naaskel veel otsas.

Lõuna-Eesti
Lätsi mõtsa

Lätsi mõtsa ilma kirvõlda ja ilma saelda, tõi kats´ halgu ja kats´ ruhekõist nigu katla põhi, nigu tsirgu nõna ja viil naastli otsan.

Hargla khk, Vastse-Roosa v. Koguja Olga Lipstok 1934. ERA II 83, 171 (41). Eesti ja inglise tõlge: Taive Särg.
Žanr
Mõistatus
Eesti
Pükstepidi ripub

Pükstepidi ripub, ise pea on all.

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Liidia Mõtsard, 73 a. Räpina khk, Võiardi k. Koguja Mall Hiiemäe 1980. RKM II 347, 225 (39).
Žanr
Mõistatus
Eesti
Kulber kübaraga

Kulber kübaraga, kalber kasukaga, hull Ants ülealasti.

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Tarvastu khk. Kogujad Jaan ja Johan Andres Viira 1890. H III 6, 530 (18).
Žanr
Mõistatus
Eesti
Kui kevadel mahla juuakse
Lõuna-Eesti
Kui kevadel mahla juuakse

Kui kevadel mahla juuakse, siis minu välja tuuakse, süa mul välla käänatas ja auku sisse lõigatas, ma vingun toorelt laste käes ja kuivan kokku päeva ees.

Tarvastu khk, Vooru v. Koguja J. Kuusk 1893. E 769 (2).
Žanr
Mõistatus
Eesti
Lõuna-Eesti
Kaadsoh kasunu

Kaadsoh kasunu, püksõh pejet, kõva ja kangõ, pehme ja valgõ, nuur himostas, vana himosta-ai.

 

Feodor Vanahunt, snd 1890. Setomaa. Vilo v, Lõtina k. Koguja Aleks Põhi 1935. S 116155 (1).
Žanr
Mõistatus
Eesti
Lõuna-Eesti
Muu puu

Muu puu piukõnõ, kistavarrõ jämkõnõ.

 

Setomaa, Meremäe v, Võmmorski k. Koguja Semjon Duplevski 1912. ERA II 190, 51 (38).
Žanr
Mõistatus
Eesti
Lõuna-Eesti
Seest sile

Seest sile, valge, päält kõva, kange, püksin kasvab, persen juurib.

 

Nõo khk. Koguja Alma Kivi 1972. RKM I 12, 174 (27).
Žanr
Mõistatus
Eesti
Lõuna-Eesti
Tuule tuhinal

Tuule tuhinal, mõtsa kohinal, umsen huunen, nahksen kindan.

 

Rannu khk. Koguja August Tamm 1964. KKI, MT 298, 40 (18).
Žanr
Mõistatus
Eesti
Lõuna-Eesti
Pükses õitseb

Pükses õitseb, kaltsus kasvab, ülespoole nutendab, allapoole karvendab.

Ann Schütz, snd 1875. Helme khk, Tõrva. Koguja Endel Maasik 1948. RKM II 35, 121 (25).
Žanr
Mõistatus
Eesti
Lõuna-Eesti
Tuulen tosinan

Tuulen tosinan, päevan pasunan, umbisen huunen ja külman keldren.

 

Tarvastu khk. Koguja Jaan Müür 1913. E 48016 (38).
Žanr
Mõistatus
Eesti
Lõuna-Eesti
Intsuke ihualaste

Intsuke ihualaste, Hantsukesel hame sällän.

 

Kambja khk, Krüüdneri v. Kogujad C. Komms ja H. S. 1891. H II 29, 339 (29).
Žanr
Mõistatus
Eesti
Kana all

Kana all, muna peal

Lõuna-Eesti
Kana all

Kana all, muna pääl.

 

Poolamaa < Tartu-Maarja khk. Koguja Martin Napp 1889. H III 16, 422 ja 424 (17).
Žanr
Mõistatus
Eesti
Riputa mind

Riputa mind, raputa mind, mul hea olla, sul magus süüa.

Lõuna-Eesti
Riputa minnu

Riputa minnu, raputa minnu, mul hää olla, sul makus süvvä.

 

Marie Petri, 68 a. Sangaste khk < Setomaa, Vilo v, Pankjavitsa k. Koguja Selma Lätt 1967. RKM II 226, 105 (26).
Žanr
Mõistatus
Eesti
Lõuna-Eesti
Mooni mühiseva

Mooni mühisevä, krooni kahiseva.

 

Minna-Rosalie Sööt, s 1877, Võnnu khk. Kiidjärve v. Koguja Lilli Sööt 1950. RKM II 30, 340 ja 356 (42).
Žanr
Mõistatus
Eesti
Munad mühisevad

Munad mühisevad, karvad kohisevad, kellakotid löövad kooderpassi.

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Tartu. Koguja Linda Uibopuu 1930. E 64713 (44).
Žanr
Mõistatus
Eesti
Pesa maas

Pesa maas, munad taevas. 

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Laiuse khk, Laius-Tähkvere v, Kodismaa k. Koguja Erna Velling 1935. ERA II 97, 459 (8).
Žanr
Mõistatus
Eesti
Hindrik heinamaal

Hindrik heinamaal, vilepill põõsas, kanamuna kannu otsas. 

 

Lõuna-Eesti
Hindrik heenamaal

Hindrik heenamaal, vilepill põesas, kanamuna kannu ots.

 

Äksi khk, Elistvere v. Koguja Heinrich Johannes Treifeldt 1888. H III 8, 153 (54).
Žanr
Mõistatus