Sood, rabad
https://et.m.wikipedia.org/wiki/Fail:Meenikunno_raba_laukad.jpg
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Hommik_Pusu_soo_%C3%A4%C3%A4rsel_heinamaal.jpg
Praegune Pusu soo olnud vanasti kaugel Venemaal. Sääl olnud kole pala1. See ei meeldinud sookuningale. Ta tõst soo üles taeva alla ja sõudnud praegusse kohta.
1 palav
The current Pusu swamp used to be far away in Russia. It was awfully hot there, and the swamp king didn't like it. He raised the swamp under the sky and rowed it to the present place.
Suure Pusu soo ääres ühest kraavist läks vanasti üle purre. Purre olnud suvel tähtis ülekäigu koht. Õhtuti ega öösi ei julend keegi säält üle minna, sest kardeti vetevaimu. Keegi ei mäleta, kes selle purde ehitas. Üks julge noormees läind õhtul kraavi äärde. Näind, et purdel olnud suur valgus ja tantsind imelikud elukad. Nad olnud täiesti mustad ja ahjuharkide sarnased.
Kesk purret istus suur konna sarnane elukas, peas suur kroon. See loom oli sookuningas. Nüüd hakand mehel hirm, ta pist jooksma. Purdelt kost kisa ja raginat. Teine päev oli purre kadund. Pärast tahetud uut purret ehitada, aga see ebaõnnestus, sest ööse kadus päeval ehitatud purre ära.
In the old days, one of the ditches by big Pusu swamp was bridged over. A footbridge was an important crossing point in the summer. In the evening or at night, no one dared to cross the ditch, because they were afraid of the water spirit. No one remembers who built the footbridge. One brave young man went to the ditch in the evening. He saw that there was a great light on the bridge and strange creatures were dancing. They were completely black and looked like oven forks.
A large frog-like creature sat in the centre of the bridge, with a big crown on its head. This animal was the king of the swamp. Now the man was getting scared and he started to run. Screams and rumblings could be heard from the bridge. The next day the bridge had disappeared. Later, they wanted to build a new bridge, but this failed, because the bridge built during the day disappeared during the night.
Endise Küünimäe ja praeguse Uimula talu soos asunud suur loss, milles elanud preestrid. Need Põhjasõja ajal põgenedes kaudanud oma varandused soosse, kus nad aja jooksul maasse vajunud.
See võib olla ka osalt õige, sest soo harimisel leiti säält kaks vanaaegset õllekannu.
A ceramic beer mug with a tin lid from Germany.
Misso vallas on Suuresoo küla peremehe Tanel Tiruli krundi sees suur soo. Selles soos on üks kõrge ümmargune saar, mida tänapäevani Pritsu saareks kutsutakse. Seal olevat vanal ajal Prits Maasing valeraha teinud – veel sel ajal kui vasikanahast klubirahasid1 tehti. Nad olid olnud kahekesi. Üks oli nahku parkinud ja teine neid rahadeks teinud. Saare peale oli okstest onn ehitatud ja seal nad tegidki raha. Paekivi peale oli rahatempel kraabitud, sinna peale oli tina valatud, ja nii oli valminud riigivapiga tempel, millega sai naha peale pressida. See oligi rahategemise masin. Seda paekivi, kuhu need numbrid sisse lõigatud, oli see inimene ise näinud, kes mulle asjast jutustas.
Ja Prits Maasing oli veel kadunud Vastseliina õpetaja sugulane olnud, aga siinne lugu oli siis juhtunud, kui kadunud õpetaja isa veel Vastseliinas õpetajaks oli. Kui ta oli teada saanud, millega Prits tegeleb, siis oli talle kohtu poolt käsk antud Prits enda poole kutsuda ja sealt kohtu kätte saata. Aga siis oli Pritsule käsk antud õpetaja juurde minna. Tema aga enne ei läinud, kui kohtumees järele saadeti, kes pidi ta õpetaja juurde viima. Mees oli küll tee peal mõtelnud ära pageda, pärast oli siiski kohale läinud, oli mõtelnud, et: "Õpetaja on mu sugulane, mis ta mulle ikka teeb". Ta ei osanud aimatagi, et teda taheti vangi panna. Aga kui ta õpetaja juurde oli jõudnud, siis polnud õpetaja väljagi teinud, et ta sugulane oli, vaid lasknud ta kinni köita ja ära türmi viia. Lõpuks oli ta ikkagi türmist ära põgenenud ja hakanud jälle valeraha tegema.
Aga see oli õige vanal ajal olnud, kui veel iga kreisi jaoks ise rahad olid. Neid rahasid mujal ei kasutatud kui kreisilinnas. Pärast vangist põgenemist oli Prits läinud ükskord öösel ühe tuttava poole maja akna alla öömaja paluma, aga see ei tahtnud teda sugugi majja lasta, sest ta oli põgenenud vang. Ära minnes olevat ta näidanud talle läbi akna suurt paberraha patakat ja öelnud:
"Kui sa oleks mind öömajale võtnud, siis oleksid selle pataka endale saanud." Mees oli küll pärast mõelnud, et kuidas ma nii loll olin, et teda öömajale ei lasknud.
Läbi.
1 klubiraha – endisaegne mitteametlik maksetäht; asendas raskeid vaskmünte ja kergendas kohalikke arveldusi
Misso vallah Suurõsuu külä perremehe Tanil Tiruli platsi seeh om üts suur suu. Tuu suu seeh om üts korgõ ümärgunõ saar, midä täämbäpääväni Pritsisaarõs kutsutas.
Siäl ollõv vanal aol Prits Maasing võlssrahha tennü – tuul aol, ku vasigõnahast klubõ rahasiid tetti. Neid oll’, katõkeske olnu. Üts oll’, kes nahku oll’ pesnü, tõõnõ jälq, kes neid rahas tekk’. Saarõ pääle oll’ olnu haost puutka üles tettü ja siäl teiväq nimäq rahha. Pliidikivi pääle oll’ tuu rahatempli üles kriipsitü, sinnäq oll’ tina pääle valõtu ja templi oll’ valmis, koh riigi vapp pääl oll’, millega sis naha pääle võisõ pitsidaq. Tuu oll’ tuu rahategemise massin. Tuud pliidikivvi, kohe nuu numbrõq pääle ollivaq lõigadu, oll’ tuu esiq nännü, kes mullõ tuud asja selet’.
Ja tuu Prits Maasing oll’ kadonulõ Vahtsõliina opõtajalõ viil sugulanõ olnu, aga tuu asi oll’ sis sündünüq, ku kadonu opõtaja esä viil Vahtsõliinah opõtajah oll’. Ku tuu tiidäq oll’ saanu, et tuu Prits säänest tege, sis oll’ tälle kohtu puult käsk antu, et tedä hindä mano kutsuq ja siä[l]t kohtu kätte saataq. Aga sis oll’ Pritsile käsk antu, et opõtaja mano piät minemä. Aga es olõq muido lännü, ku saadõti kohtumiis üteh, kes pidi tedä opõtaja mano viimä. Oll’ külh mõtõlnu miis tii pääl äräq paedaq, peräst oll’ iks äräq lännü: oll’ mõtõlnu, et opõtaja om mullõ sugulanõ, mis timä mulle õigõq tege. Timä es tiiäq mõtõldagi, et tedä vangi taheti saataq. Aga ku timä opõtaja mano oll’ lännü, sis es olõq opõtaja tedä tähelegi pandnu, et sugulanõ oll’, muud midägi ku oll’ lasknu kinniq köütäq ja äräq türmi viiäq. Peräkõrd oll’ iks türmist ka äräq paenu ja jälq võlss-paprõrahasiid tegemä naanu. Aga tuu oll’ hoobis vanast olnu, ku viil egä kreisi jaos esiq rahaq ollivaq. Nuuq rahaq es olõq muial käünü ku kreisiliinah. Peräst vangist äräq pagõmist oll’ timä lännü ütskõrd üüse üte tutva poole tarõ aknõ ala ja oll’ üümaia pallõlnu, aga tuu es olõq tahtnu mitte tedä tarrõ laskaq, et timä pagõja vang oll’. Sis ku timä siält äräq oll’ lännü minemä, sis oll’ tälle näüdänü läbi aknõ suurt paprõraha tuusti ja oll’ ülnü:
„Ku sa minno olõs üümajja võtnu, sis olõs seo rahatuust sullõ saanu.“ Miis oll’ külh peräh mõtõlnu, et: „Kuis ma nii ull olli, et ma tedä üümajja es lasõq!“
Läbi.
The other side of the Tallinn club money.
Soos pimedal ajal vilkuvad tulukesed on ammust aega köitnud nägijate meeli ja kindlasti lisanud soole salapära. „M. Koger on näinud sootulukesi leegitsevat mitmel kohal ja arvab leegi kuni 40–50 sm kõrgusele tõusnud olevat [---] Võlla rabas on sellel kohal soine joon, pehme, vesine” (Loodusvaatleja 1934, 2: 44).
“Sootulukesi Võlla rabal on enne jõulu veel näinud Võlla asunduse Sarapuu talu perepoeg Georg Tamm, ligi 20. a. v., kaine ja asjalik noormees. Ilm oli pilves. Sootulukesi paistnud sinakas-roheka helgiga” (Samas: 45).
The lights that flash in the bog in the dark have attracted the senses of the viewers for a long time and certainly added to the mystery of the bog. "M. Koger has seen Will-o'-the-wisps burning in several places and thinks that the flame has risen to a height of 40-50 cm [---] In the Völla marsh there is a boggy line, soft, watery" (Loodusvaatleja 1934, 2: 44).
Georg Tamm, son of the family of Sarapuu farm in the settlement of Võlla, has seen Will-o'-the-wisps on the Võlla bog before Christmas. He is around 20 years old, a sober and practical young man. The weather was cloudy. The Will-o'-the-wisps shone with a bluish-green glow" (ibid: 45).