Käitumistavad looduses

Metsas ei tohi vilistada

Metsas ei pea tohtima vilistada, siis peab ussid akkama järel jooksma. 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Paide ja Türi. H I 7, 84 (56).

Ussikestast möödumine

Kui metsas ussi kesta näed, tuleb sellest tagurpidi mööda minna, muidu sured kas ise ära või mõni sureb säält majast või sugulastest. 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Laiuse khk, Laius-Tähkvere v. Koguja F 1936/7. ERA II 182, 125 (192). 

Kuutõbi

Sinna ei tohi mitte magama heita, kus kuu öösel pääle paistab. Kui inimene magamast ärkib ja kuu paistusest juhtub ehmatama, siis jääb ta kuu tõbiseks.
   Kuu tõbine on niisugune, kui inimene öösi unes üles tõuseb ja teadmata mitmed kohad läbi käib nagu puude otsas, hoonete katustel ja mujal, ja pärast läheb jälle sinna tagasi, kus ta magamise ase on, aga ise ei tea ta sellest midagi.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Paistu khk. Koguja Jaak Reewits 1895. H I 7, 446 (33).

Meri härg

Oled eksinud metsas, otsi lepatriinu üles, lase teda sõrme peale ronida, ning ise räägi: “Meri härg, meri härg täita teed, näita teed.” Kus poole ta lendab, sinna poole ka mine, siis saad kõige otsemat teed metsast välja.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Nõmberg. Valga, Kullamaa. Koguja Johan Reimann 1894. H I 5, 165 (5).

Eesti
Tee pooleks

Kui vanasti hunte palju olnud, siis neile vastu minnes öeldud: „No külamehekesed, tee pooleks, tee pooleks!“ Siis nad pole kallale tulnud.

Võro
Tii poolõs

Kui vanast suss´e pall´o olnuq, sis neile vasta minnen üteldüq: „No külämehekeseq, tii poolõs, tii poolõs!“ Sis na ei olõq kallalõ tulnuq.

Ann Pilberg, snd 1858, Põlva khk, Karilatsi v ja k. Koguja Richard Viidebaum (Viidalepp). 1933. ERA II 63 (17, 18). Eesti ja inglise tõlge: Taive Särg.