Maagia, loitsud: ilmale

  

Päiv tulõ vällä! 1 noodid
Helifail

 

Eesti
Päike, tule välja!

Päike, tule välja,
kivisest keldrist,
karrasest1 kambrist!
Pütt piima, päts leiba,
kaks lusikat pealekauba!

1 kard – õhuke plekk; metallist ehisniidike

Piimapütt. ERM A 563:1532. Eesti Rahva Muuseum http://www.muis.ee/museaalView/473324

Piimapütt. Milk keg.

Võro
Päiv, tulõ vällä!

Päiv, tulõq vällä,
kivitsest keldrest,
karratsõst1 kambrõst!
Pütt piimä, päts leibä,
kats' luitsat ka päälekauba!

Emilie Kõiv, 74 a. Põlva khk, Eoste k. Koguja Herbert Tampere 1966. RKM, Mgn II 1165 j. Trükitud: Vissel 1988: 10; Tigas 2020. Eesti ja inglise tõlge: Taive Särg. Pilt: ERM A 563:1532. Eesti Rahva Muuseum. http://www.muis.ee/museaalView/473324

Päiv tulõ vällä2 viis
Helifail
Eesti
Päike, tule välja!

Päike, tule välja, 
too pütt piima, 
kontsuots leiba,
kausiga kaerakilet ka!

Võro
Päiv, tulõ vällä!

Päiv, tulõq vällä, 
tuuq pütt piimä, 
kandsuots leibä, 
kausiga kilet kah!

Alide Paabut, 59 a. Põlva khk, Mooste k < Adiste k. Kogujad Herbert Tampere, Ottilie-Olga Kõiva 1966. RKM, Mgn II 1174 a. Trükitud: Vissel 1988: 11. Eesti ja inglise tõlge: Taive Särg.

 

Vihmaloits_Peltser_noot

 

Helifail

 

Eesti
Vihm mujale maale!

Vihmakene, vellekene, 
        kas´ke, kan´ke,
    lase kuivalt koju minna,
        kas´ke, kan´ke,
nagu ma kuivalt kodunt tulin.
Vii vihm Venemaale, 
too põud siia maale. 
Vihmal veli Venemaal,
põual sõsar siin maal.
Pole mul kuiva kolkijat1
ega märja pesijat.
Kuiva kolkija koju läinud,
märja pesija maha maetud.

1 Vanasti pesu kolgiti pärast pesemist ja kuivatamist siledaks.

Võro
Vihm muialõ maalõ!

    Vihmakõnõ, vellekene
       kas´ke, kan´ke,        
    lase kuiva kodu minnä
       kas´ke, kan´ke,
ni'u ma kuiva kotust tulli.
Vii vihma Vennemaalõ, 
tuu päev tast sele maalõ, 
Vihmal veli Vennemaal,
põual sõsar siin maal.
Ei (ole mul) kuiva kolkijat,
ei hämme mõskijat.
Kuiva kolkja kodu lännü,
hämme mõskja maha matet.

Liis Peltser, 78 a. Hargla khk, Taheva v, Hargla al. Salvestajad Herbert Tampere, August Pulst 1936. ERA, Pl 24 A2. Trükitud: Vissel 1988: 39. Eesti ja inglise tõlge: Taive Särg.

Vihm_üle_vaeslapsest
Eesti
Karjapoisikese õo

   Vihmakene, vellekene, 
        õo,
    vihmakene, vellekene, 
        õo,
ära sa mind märjaks tee! 
Hookene, mu omane, 
ära sa mind märjaks tee! 
Vihmasagar, sugulane, 
ära sa mind märjaks tee, 
märjaks tee mind, linnukest, 
kaunist karjalapsekest! 
Kui olen lige, linnukene,
märja peaga, pääsukene - 
ei mul kodu, kus ma kuivaks, 
taret, kus ma taheneks. 
Ei mul isa taret teinud, 
veli palki veeretanud, 
kuuse all on minu kodu, 
tare tammelehe all. 

Tartu
Karjapoisikõsõ õo

   Vihmakõne, vellekõne, 
        õo,
    vihmakõne, vellekõne, 
        õo!
ärä minnu likes teku! 
Huuge, mu omane, 
ärä minnu likes teku! 
Vihmasagar, sugulane, 
ärä minnu likes teku, 
likes teku, tsirgukõista, 
kaunist karjalatsekõista! 
Ole like, tsirgukõne, 
like pääga pääsukõne - 
mul ei kodu, kon ma kuiva, 
tare, kon ma tahene, 
Mul ei esä tare tennu, 
veli palki veeritänu, 
kuuse all om minu kodu, 
tare tammelehe all. 

Rõngu khk, Pühaste k. Peeter Kurg, snd 1856, on ette laulnud ja sõnad kirjutanud, noodistanud Hr. Bruus (1905). EÜS II 9 (11), EÜS II 33 (11).