Maagia, loitsud: ilmale
Päike, tule välja,
kivisest keldrist,
karrasest1 kambrist!
Pütt piima, päts leiba,
kaks lusikat pealekauba!
1 kard – õhuke plekk; metallist ehisniidike
Piimapütt. Milk keg.
Päiv, tulõq vällä,
kivitsest keldrest,
karratsõst1 kambrõst!
Pütt piimä, päts leibä,
kats' luitsat ka päälekauba!
Päike, tule välja,
too pütt piima,
kontsuots leiba,
kausiga kaerakilet ka!
Päiv, tulõq vällä,
tuuq pütt piimä,
kandsuots leibä,
kausiga kilet kah!
Vihmakene, vellekene,
kas´ke, kan´ke,
lase kuivalt koju minna,
kas´ke, kan´ke,
nagu ma kuivalt kodunt tulin.
Vii vihm Venemaale,
too põud siia maale.
Vihmal veli Venemaal,
põual sõsar siin maal.
Pole mul kuiva kolkijat1
ega märja pesijat.
Kuiva kolkija koju läinud,
märja pesija maha maetud.
1 Vanasti pesu kolgiti pärast pesemist ja kuivatamist siledaks.
Vihmakõnõ, vellekene
kas´ke, kan´ke,
lase kuiva kodu minnä
kas´ke, kan´ke,
ni'u ma kuiva kotust tulli.
Vii vihma Vennemaalõ,
tuu päev tast sele maalõ,
Vihmal veli Vennemaal,
põual sõsar siin maal.
Ei (ole mul) kuiva kolkijat,
ei hämme mõskijat.
Kuiva kolkja kodu lännü,
hämme mõskja maha matet.
Vihmakene, vellekene,
õo,
vihmakene, vellekene,
õo,
ära sa mind märjaks tee!
Hookene, mu omane,
ära sa mind märjaks tee!
Vihmasagar, sugulane,
ära sa mind märjaks tee,
märjaks tee mind, linnukest,
kaunist karjalapsekest!
Kui olen lige, linnukene,
märja peaga, pääsukene -
ei mul kodu, kus ma kuivaks,
taret, kus ma taheneks.
Ei mul isa taret teinud,
veli palki veeretanud,
kuuse all on minu kodu,
tare tammelehe all.
Vihmakõne, vellekõne,
õo,
vihmakõne, vellekõne,
õo!
ärä minnu likes teku!
Huuge, mu omane,
ärä minnu likes teku!
Vihmasagar, sugulane,
ärä minnu likes teku,
likes teku, tsirgukõista,
kaunist karjalatsekõista!
Ole like, tsirgukõne,
like pääga pääsukõne -
mul ei kodu, kon ma kuiva,
tare, kon ma tahene,
Mul ei esä tare tennu,
veli palki veeritänu,
kuuse all om minu kodu,
tare tammelehe all.