Esivanemate vaimud
Vanasti viidud Tartumaal kausiga hauale vett, et surnutel hauast välja tulles oleks juua.
Kuressaare kerguaidas (surnuaedas) läinud vaht Muratsi külase pulma, ümardaja jäenud koduse loomasid talitama. Korraga, kui videvik käes, ilmunud hulk vaimusid tuppa, kõik küsivad vett juua. Et tüdrukul vett polnud kõige hulga tarvis anda, hakand vaimud tüdrukut käegistama. Kui peremees õhtul ümardaja poolsurnult põrandalt leidis, mõistis ta ära, et kaevul (kajul) künädes vett surnute tarvis polnud. Alati peab surnumajas kajul künad vett täis olema - muidu tulevad surnud tuppa käegistama. Alati peab vaht surmale juba ristitud olema1 ja õnnistud kepiga, mis ta peab käes, aedas surnuid taltsutada ja hauda saata olema.
1 Surmale ristimine – mitteametlik tava ristida keegi elav inimene ristimata surnu asemel.