Loomadeks maskeerumine
Eestis käivad mitmete sügistalviste pühade ja jõulude-nääride ajal perest peresse maskeeritud külalised. On arvatud, et vanemal ajal maskeeriti end peamiselt loomadeks ja lindudeks, hiljem lihtsalt karvasteks ja koledateks, aga ka valgeteks olevusteks. Karvad, õled ja tundmatu välimus sümboliseerisid nii üleloomulikku päritolu kui viljakust. Salapärased olevused võisid esindada ka kodu külastavaid esivanemaid. Nad õnnistasid peresid ja said vastu ande, mis olid ühtaegu ohvrianniks kui kingituseks oma kogukonna liikmetele.
Lõuna-Eestist on meieni siiski jõudnud vähe teateid loomadeks maskeerimisest. Loomadeks ja lindudeks maskeerimine oli aga hästi tuntud ja kaua säilinud Lääne-Eestis ja saartel. Eriti levinud oli seal haneks käimine kadripäeval ning näärisokuks ja karuks käimine jõulu ajal. Võibolla oli selles ka germaani rahvaste mõju.
Sandiks on Eestis käidud mihklipäeval (29. IX), mardipäeval (10. XI), kadripäeval (25. XI), andresepäeval (30. XI), luutsinapäeval (13. XII), toomapäeval (21. XII), tabanipäeval (26. XII), nuudipäeval (7. I) ja vastlapäeval, lisaks veel hingedeajal (neljapäeva ja laupäeva õhtuti) ja jõuludel. Pikk sarnaste pühade periood võib osutada traditsiooni vanusele ja selles toimunud muutustele, nagu ajaarvamise muutus, eri rahvaste mõjud.
Maskeerimine ja karnevalid kuuluvad paljudel rahvastel aastavahetuse (või ajaperioodi vahetuse) juurde. Eestis tähistab santide käimine suvepoolaasta lõppu ja võibolla ka aastavahetust.
Kuidas jõulusokk tehakse. Mees paneb pahupidi kasuka selga. Hobuselook pannakse jalgade vahelt läbi, rihmaga õla päält läbi, ettepoolne looga ots tehakse pea, õlgedest punutakse sarved, linadest habe. Tahapoole looga otsa pannakse sauna vihast saba. Sokk tuleb tuppa ja hakkab poksima.
[Teisel pühal] Õhtul tuli jõulusikk. Siis oli see nalja tipp. Jõulusikuks oli mõni vanem meesterahvas, kellel kasukas pahempidi seljas ning oinasarved peas. Sikule anti vorsti ja taari. Kui sikk oli läinud, viidi oled toast.
Valitud keelel puudub tõlge.
Talud, mis olid kalastuskohtadest kaugemal tehti jõululaupäeval “sokku”, s.o. võeti hobuse look: ühe otsa külge seoti sauna viht ja teise külge 2 haruline õlgedest tuuts, see pidi kujutama sarvi. Kell 12 istus mõni juuresolijaist looga otsa ja teised tõid valge lina ja viskasid selle istujale selga, aga niiviisi et viht ja õle tuust välja jäi. Kui “sokk” juhtus olema vee toobri lähedal, siis kastis istuja viha vette ja viskas sellega vett juuresolijaile, eriti aga tüdrukuile. Vahel mindi sokku tegema teise tallu.
Valitud keelel puudub tõlge.
Jõulupukka tehti. Kaks pahempidi kasukat pandi ühe mehe selga, üks kätest ja teine jalgadest. Labakindad olid tal kääs ja jalgas. See pidi toas käpuli maas käima. Igaüks võis teda peksa ja teha, mis tahtis. Sellega keidi mööda küla ja saadi siis õlut. Kui üks pukk ära väsis, siis tehti teine jälle. Sedasi keidi arilikult esimese püha õhtu.
Jõuluid pühitseti ikka heaste. Õlut tehti ja toodi viina koa. Jõulu anti liha, pada pandi kerisele lihaga. Vorstid ja pudru oli jõululaupäeva õhta. Põhud toodi tuppa. Jõulupukkisi tegid. Karutantsitajad olid. Pukil oli valge riie ümber, õlest sarved olid peas. Õl’ga visati lakke, katsuti sellega rukki õnne.
Maskeeritud loomakuiusid tehti jõulusokkule, kurele ja hani. Maskeeriti puuvärviga ja tahmaga. Jõulusokk tantsis, kurg tõi süles nuku ja hani võttis nokaga kinni pereema kuuest. Neile anti siis kõigile andeid. Kaaslasi neil ei old.
Jõulupokk. Jõulu-naljamäng.
Keegi inimene maskeeritakse pokaks. Pannakse talle mingisugune riie üle tehakse pea, ja pähe hästi suured sarved. Köis kaela ja kaaslased hakkavad pokka mööda küla talutama. Igas majas pokk karjub: “Plää, mää, tahan juua!” Siis antigi pokale õlut juua. Kes tahtis pühade ajal purjutada, seda tehtigi pokaks. Seda mängu on mängitud vanemal ajal vanemate inimeste poolt.
Valitud keelel puudub tõlge.
Jõulusokk. Toodi üks hobuse look seoti köis otstest kinni, siis seoti üks saunaviht teise otsa ja teise otsa õlgedest keeratud tuustid. Siis läks inimene looga ja köie vahele, köis üle õla ja look jalge vahel ise oli heasti kõveras siis pandi vana kirisõba üle ja jõulupukk oligi valmis. Küll see pukk siis kargas ja tantsis ja karjus mpää-pää.
Siis tehti puust siukene külavanem. Selga pandi talle riided postikott. Seda viidi ühest perest teise. Külavanem käis head uut aastat soovimas. Jõulude ajal tehti ka jõulusokk.
Valitud keelel puudub tõlge.
Jõulu õhtul tehakse ”Jõulupukka”. Poisil, kes enesest jõulupukka tahab teha, pannakse hobuse look põigiti jalgade vahelt läbi, otsad ülespidi, siutakse looga otsad nööriga ühte, nii et nöör üle õla tuleb. Ette poole looga otsa keerutatakse hõlgedest puka sarved taha otsa – saba ja ubadega täidetud kinnas, selle peale pannakse poisile sõba /tekk/ üle pea ja puk on valmis. Puk läheb küla kaudu peredesse möllama, kus ta ka sarvedega puksib takkand ube maha laseb, mis eest talle jälle heaste õlut antakse.
Tähtsamaks lõbustuseks oli ”jõulu sokk”. Keegi noormees paneb enesele hobuse looga põigiti jalgade vahelt läbi, nii et looga otsad ülespoole seisavad. Looga otsad seotakse nööriga kokku, nii et nöör noormehele üle õla ulatub. Eespoolsele looga otsale kinnitatakse õlgedest sarved. Valge lina tõmmatakse üle ”jõulu soku” ja sabaks pandakse sauna viht mis märjaks on kastetud. Nii mindakse talust talusse ja tehakse kõiksuguseid tempe ja pritsitakse juuresolevaid isikuid.
Valitud keelel puudub tõlge.
Siis tulevad sokud. Need puksivad tublisti, ühtlasi toovad nad ka õnne majja. Lauta toovad looma õnne, tüdrukile hääd mehe õnne, poistele pruudi õnne j.n.e. Selle eest tahvad nad vorsti, saia, õunu, pähkleid, ube, käkke ja muud söödavat. Kui ei anta, siis tabab maja nende sajatusel paljud õnnetused.
Uue aasta hommiku tulid näärisokud. Selleks käisid enamasti külanoormehed ringi perest perre soovides head uut aastat ja üldse kõiki häid asju. Kaelas olid neil makid (jõuluvorstid), mille otsast murti ja söödi. Pererahva poolt kostitati neid õlle ja muu pühade söögi-joogiga.
Valitud keelel puudub tõlge.
Uueaasta öösel toodi põhud tuppa, valati õnne ja tehti n.n. “sokku”. “Sokuks” osutus üks teenijatüdruk, kes enda ümber mähkis valge lina, sabaks pani õle tuustiku ja pähe samuti õlest valmistatud torbiku. Too “sokk” ajas siis pererahvast taga, pistis vahetevahel “saba” veetoobrisse ja pritsis nii inimestele vett.
Valitud keelel puudub tõlge.
Uueaasta hommikust ööd käisid noored mehed külas, muudetult sokuks, karuks ja kureks. Soku pea tehti puust. Pea oli sees õõnistatud, kus põles küünal. Pea külge kinnitati pahempidi kasukas. Viht seati sabaks. Sokul oli ka kell kaelas. Ka karul oli pahempidi kasukas seljas. Kurel oli pikk puust nokk.
Valitud keelel puudub tõlge.
Vana aastaõhtu toiminguist oleks nimetamisväärt ”nääri soku” korraldamist, õnnevalamist ja askust, mis näitab katstetajalle ta tulevases eluseltsilise ära. Nääri sokku korraldati järgmiselt: Keegi isik riietati vastavasse – võimalikult veidrasse – riietusse. Selga pahupidi kasukas, taha saba ning suhu takust valmistet sokuhabe. ”Soku” alalised saatajad olid toonekurg ja karu, samuti võimalikult sarnased loomadele, keda nad pidid imiteerima. Näärisokk oma saatjaskonnaga käis neljakäpakil kylastamas talusid. Sokk viis neidudele, kes olnud kylapidudel või mujal uhked oma austajaile, salaja voodi alla kaltsudest ja räbalatest valmistet nuku.
Õhtul kui kõik rõõmsad olnud, tehtud nääri sokka. Üks mees toppinud omad jalad pahupidi pööratud kasuka käisest sisse, katnud ennast siis pahempidi kasukaga, seadnud enesele kaks õlgist keerutatud sarve pähä, pistnud hobuse looga jalgade vahele mille taha otsa külge suur lehtne viht seotud. Selle viha kastnud ta siis vette ja kui keegi ta ligi tulnud teda vaatama siis kastnud neid veega ja teinud märjaks, mis palju nalja teinud. Siis poksinud ta teisi ja ajanud lapsi taga kuni viimaks üks tüdruk kindad või sukapaelad kingituseks sarve köitnud.
Ajal, mil ühed torkisid “kingsepa” silmi, valmistasid teised n.n. “nääri soku”. Soku valmistamiseks võeti paras puu vibu, mille ühte otsa kinnitati õlgedest sarved ja teise otsa viht, mis pidi kujutama saba. Soku vedaja asetas soku vastavalt selga, talle laotati hall tekk katteks üle ja sokk oligi valmis. Harilikult käis sokuga ühes ka “näärikurg”. Kurg valmistati pahumpidi pöördud kasukast, mille ühte käistest pisteti nokataoline puu konks. Sokk kurega käis perest perre, korjates andeid, neid mitte saades kastis sokk saba saatjate käes olevasse veeanumasse ja vihtles kõiki toas viibijaid, samuti nokkis kurg mis võis.
Uueaasta öösi, vastu uutaastat toodi õlgedest kolmejalgne arakas, ka kingsepaks nimetatud tuppa. Siis üks inimene oli maskeeritud, mask ees, luuavõrudest silmad ja kasukas pahupidi seljas. Seda maskeeritud inimest nimetati näärisokuks. Temal oli kaasas poiss, kes teda talutas. Näärisokk pidi nüüd kingsepal silma peast välja torkima kepiga, mis tal käes on. Talutaja poiss ei tohtinud aga seda sündida lasta. – Ta pidi näärisoku pimesi löödud hoobid kõrva juhtima. Kui viimaks kingsepal oli silm õnnelikult peast torgatud, siis käis näärisokk inimese juurest inimese juurde andeid kogumas ja igaüks pidi neid andma.
Uuel aastal tehti nääri sikku: Kaks poissi lasksid küürakile ja tõmbasid teki endale peale. Esimene hoidis oma ees kas hobuse pead või mõnda muud. See pea oli tehtud puust. Ja tagumisel oli saba taha pandud. Kui nad käisid siis astusid korraga ja pealt paistis nagu hobune.
Valitud keelel puudub tõlge.
Me tegime näärisokku. Puust soku pea, seest tühi, sisse pannakse küünal, silmad punasest klaasist. Kasuka heidan enesest üle, kasuka käis oli kaelaks. Sokk tuli tuppa, tegi nalja. Käis ka teistes peredes. Laulab ukse taga. Laul ei tule meelde, umbes mardilaulude moodi. Sokku on ka teistes peredes tehtud. Igal aastal sokku pole olnud. Soku pea on praegu ühe poisi käes, kes tahtis omale ka teha, teeb selle järgi. Näärivana käis kah. Siis olime kõik kontoris. Kell kaksteist tulime koju, siis tegime sokku ja valasime õnne.
Valitud keelel puudub tõlge.
Näärinäkud. Hobuse looga seod otstest kinni, look jäi jalge vahele, valge lina ümmer. Õlgedest sarved. Kastsid viha veesse, viskasid vett. Kurge tehti niisama nääri õhta. Käise seest nokk väljas, kaks pikka peergu, saba ka, titt nokka vahel, andis kellele tahtis. Kolhoosi aegas tegin oma kurese viskasin noorikule titesi. Karuse ka tegin, kasuk pahampidi selgas. Kurg ja sokk, karu ja, need olid näärinäkud.