Koduloomad ja -linnud

Taluellu kuulusid koduloomad ja -linnud: härjad, lehmad, lambad, kitsed, hobused, sead, kassid-koerad, mõnikord ka eesel. Lindudeks olid kuked-kanad ning ka koduhaned ja -pardid. Inimestel oli taluloomadega lähedane suhe – neist paljudel olid oma nimed ja isiksused. Koduloomi õpiti lähedalt tundma juba lapsena karjas käies. 
   Loomade heaolu ja sigimine kindlustas ka inimesele toidu ja jõukuse. Loomi märgati, nende tundeid väljendati naljatlevates loomahäälte tõlgendustes kui muudes lauludes. Kui neiu abiellumisel kodunt lahkus, siis pulmalaulude sõnul jäid teda taga nutma kodu, ema-isa ja lehmad, kelle eest ta oli hoolt kandnud. 
    Koduloomadega oli suhe ka mõneti keeruline, sest inimesed vaevasid neid rasketel töödel (nagu ka iseendid) ning kasvatasid neid müügiks ja söögiks. Põhjamaal oleks raske olnud ilma töö- ja kariloomateta ära elada. Loomatapmine oli tookordse elu vältimatu osa, kuid öelgem, et inimene tegi seda vastutustundega. Raske sündmus oli seatapp ja sellega seotud tunnete kohta ütleb mõndagi väljend, „vennaihu sööma“. Oma pere siga ei tapetud ise, vaid selleks kutsuti külast keegi teine, ning peeti kinni vastavast kombestikust. Kõik saadused kasutati hoolikalt ära ning minema ei visatud ühtki toiduraasukest. 

    Eriline koht on kukel, kellel arvati olevat võim kurjade vaimude üle. Kukk mõõdab oma kiremisega aega ja kuulutab koidu saabumist, ning Piibli järgi peavad kolmanda kukelaulu ajal kurjad vaimud põgenema. Lõuna-Eesti kirikutornide otsas on risti asemel kukk. Sarnaselt metslindudega võib kukk olla tark ja anda inimesele nõu. Tänapäeval on kukelaulu mõõtmistega avastatud, et kukk on tõesti suurepärane kell, kes laulab kindlate ajavahemike järel. 
    Maagilist jõudu on omistatud munadele, mis on olnud rituaalseks toiduks lihavõttepühadel, jüripäeval, karjalaskepäeval, suvistepühadel, ja mida on pakutud kosilasele. Kuid mune on maetud ka lambalauta lambaõnne saamiseks.
    Mitmetes rahvajuttudes kaitsevad taluloomad ja -linnud end koos metsloomade vastu, sümboliseerides niiviisi pere ühtehoidmist. 

Taive Särg

Kana ja kukk
kana
Tartu-Maarja khk, Vorbuse k. Foto: Mathilda Matjus, 2021.
Ork orgi pial

Ork orgi pial, tork torgi pial, läheb siiski pall´al persel põllule.

English
A stick on the stick

A prick on the prick, a stick on the stick, and still it goes with bare bottom in the field.

Kursi khk. Koguja Koguja Tõnu Riomar 1888. H II 27, 107 (5). Inglise tõlge: Taive Särg.

KÜndmas

 

Eesti
Hobusega kartuleid muldamas

Välitööd ei tähenda alati rahvaluulekogumist – helilindistaja Ain Urbel muldab Liivati pere kartuleid. 

English
Digging potatoes with the horse

Fieldwork does not always mean collecting folk poetry - sound recording artist Ain Urbel is digging the Liivat family's potatoes.

Ain Urbel Tartust. Maarja-Magdaleena khk, Reinu k. Foto: Mall Hiiemäe 1993. ERA, Foto 13549.
Žanr

Lehm
Lehmalüps

 

Eesti
Lehmalüps

Taluperenaine lehma lüpsmas. Osa piima koera suhu, osa – lüpsikusse.

English
Milking the cow

A peasant woman milking a cow. Part of the milk in the dog's mouth, part – in the milking pail.

Foto: Tõnu Võimula 1940. ERA, Foto 1748.
Žanr

Nikita Vassil

 

Eesti
Nikita Vassil (Sido Nikita poeg) puhub lepasarve.

Moto: Kodo kulla karakõne. 

English
Nikita Vassil (Sido Nikita's son) blows the alder horn.

Moto: Go home, dear cattle.

Setomaa. Foto: Armas Otto Väisänen 1913. ERA, foto 972a.
Žanr