Koduloomad ja -linnud

Taluellu kuulusid koduloomad ja -linnud: härjad, lehmad, lambad, kitsed, hobused, sead, kassid-koerad, mõnikord ka eesel. Lindudeks olid kuked-kanad ning ka koduhaned ja -pardid. Inimestel oli taluloomadega lähedane suhe – neist paljudel olid oma nimed ja isiksused. Koduloomi õpiti lähedalt tundma juba lapsena karjas käies. 
   Loomade heaolu ja sigimine kindlustas ka inimesele toidu ja jõukuse. Loomi märgati, nende tundeid väljendati naljatlevates loomahäälte tõlgendustes kui muudes lauludes. Kui neiu abiellumisel kodunt lahkus, siis pulmalaulude sõnul jäid teda taga nutma kodu, ema-isa ja lehmad, kelle eest ta oli hoolt kandnud. 
    Koduloomadega oli suhe ka mõneti keeruline, sest inimesed vaevasid neid rasketel töödel (nagu ka iseendid) ning kasvatasid neid müügiks ja söögiks. Põhjamaal oleks raske olnud ilma töö- ja kariloomateta ära elada. Loomatapmine oli tookordse elu vältimatu osa, kuid öelgem, et inimene tegi seda vastutustundega. Raske sündmus oli seatapp ja sellega seotud tunnete kohta ütleb mõndagi väljend, „vennaihu sööma“. Oma pere siga ei tapetud ise, vaid selleks kutsuti külast keegi teine, ning peeti kinni vastavast kombestikust. Kõik saadused kasutati hoolikalt ära ning minema ei visatud ühtki toiduraasukest. 

    Eriline koht on kukel, kellel arvati olevat võim kurjade vaimude üle. Kukk mõõdab oma kiremisega aega ja kuulutab koidu saabumist, ning Piibli järgi peavad kolmanda kukelaulu ajal kurjad vaimud põgenema. Lõuna-Eesti kirikutornide otsas on risti asemel kukk. Sarnaselt metslindudega võib kukk olla tark ja anda inimesele nõu. Tänapäeval on kukelaulu mõõtmistega avastatud, et kukk on tõesti suurepärane kell, kes laulab kindlate ajavahemike järel. 
    Maagilist jõudu on omistatud munadele, mis on olnud rituaalseks toiduks lihavõttepühadel, jüripäeval, karjalaskepäeval, suvistepühadel, ja mida on pakutud kosilasele. Kuid mune on maetud ka lambalauta lambaõnne saamiseks.
    Mitmetes rahvajuttudes kaitsevad taluloomad ja -linnud end koos metsloomade vastu, sümboliseerides niiviisi pere ühtehoidmist. 

Taive Särg

Helifail
Eesti
Heintest hobu
English
A horse from hay
Juuli Ott, 67. Kolga-Jaani khk, Võisiku v, Oti k. Salvestajad Herbert Tampere ja August Pulst 1938. ERA, Pl. 30 A2.

Helifail
Eesti
Mees oma hobusega sõjas
English
The man in war with his horse
Minna Kokk, 74 a. Hargla khk, Mõniste k/n ja rdtj. Koguja Herbert Tampere 1965. RKM, Mgn. II 1129 d.

Helifail
Eesti
Hõbedane tihalane
Lõuna-Eesti
Hobe'ene tihalane
Minna Kokk, 74 a. Hargla khk, Mõniste k/n ja rdtj. Koguja Herbert Tampere 1965. RKM, Mgn. II 1129 c.

Helifail
Eesti
Hobusemäng
Seto
Leigotaminõ
Setomaa. Salvestajad Erna ja Herbert Tampere 1970. RKM, Mgn. II 1866 b

Helifail
Eesti
Lambamäng
English
Sheep game
Mari Sarv, 54 a. Karksi khk ja v, Nuia al. Kogujad Herbert Tampere ja August Pulst 1938. Pl 95 B3.

Helifail
Eesti
Kits ja hunt
English
Goat and wolf
Anna Vari, s 1893, Karksi khk, Karksi k/n, Sudiste k. Kogujad Ingrid Rüütel ja Regina Praakli 1961. RKM, Mgn. II 601 h.