Loomad
Anu Korb: [Kuidas] enda juurde neid peibutati?
Mihkel Prinken: Noh, see on niisukene asi et, egä loom tuleb juure ja see on teatud ajal, aga põdra on niisukene loom, et teda võib suurem jägu juure kutsuda alati. Tema kui talvel ja kui suvel, ta tuleb juure. Ainukene on see, mis ära oiab – tuul. Oleneb nii, et kuskohas sa oled ja kus see loom on. Kui juhtub, et ta vasta tuult tuleb, siis ta sulle juure ei tule. Aga kokku ta tahab ikkagi teisega saada. Ja näha võib teda suurem jagu alati saada hääle järgi.
No muidugi see on õhta süömise ajal, kui luom tuleb süöma. Siis tema süöb, ta kuulab kohe, tema ajab juttu. Kas on teist seal lähedal olemas? Tiatud aja tagant tieb äält, tema väiksel äristusel kuulab, kas on kuskil midagi. Juhul, kui sa ta ära kuuled – ahah, seal ta karjub! – vasta temale. Neil on nagu jutua'amine.
Teine tieb seal, tieb: "Aa!"
Ja kui sa kuuled, et tema seal aatab, sa tie siin vasta: "Oo!"
Ta tieb jälle vasta vähe a'a pärast: "Aa!"
Sa korda jälle vähe a'a pärast: "Oo!"
Siis akkab tema tulema. Siis ta tuleb.
"Aa!" – "Oo!" – "Aa!" – "Oo!"
Ja siis on ta teatud jagu aeg. Nüüd, kus ta juba arvab, et ta saab sinna ligi kohta, siis tieb korra viel äält ja siis kuulab – kus ta nüüd on? Märkab ära kohe selle ääle järele, kui kaugel sa olla võid, tähendab temast. Tema mõõdab maa otsekohe oma kõrvadega ära.
Aga kui sa seal liigud ja lõhna a'ad, siis sa teda näha ei saa, siis ta ei tule.
A ta on tuld, ma ole teda kutsunud päris juure. Kui ta trehvab easti tulema, siis tuleb kuni 4-5 mietri piale, tuleb sulle juure, kui ta sind ei silma. Sa pead niimoodi varjama, et ta ei näe. Kui ta lõhna ei tunne. Kui lõhna tunneb, siis ei tule.
Ja nii on metsloomad kõik. Ja ääldus on sul kääs, siis võid alati juure kutsu. Tule, tule! Teda, kurat, ei tule.
Mart Jallai: Teeme seda kutsumise äält!
MP: See ääl oli nii, nagu ma praegu tegin just. Niisamasugune ääl ta on. Ja noorel loomal on, kui nad jälle lahus on, ütleme lehm ja vasikas on, siis --- vasikas vilistab. Temal on oma vile, aga vile on jämedam kui teisel, umbes sarnane vile on:
[Vilistamine,]
Umbes sarnane, niisukene vile.
Aga lehm vilistab, lehma vile on jämedam. A nemad vilega võtavad endid kokku. Nad on teinekord teatud aegu lahus. Ja see vasikas ei ole alati tal juures. Siis on juba vasikas suurem. Tema vana nagu arjutab teda üksinda juba käima ja siis kokku saama metsas, sest et... Teinekord on niisukene juhus, on palju vahet, aga nüüd kumbki... kas ütleme, kas koerte ette sattub või. Läheb minema, aga siis ta küll jookseb oma teatud aja ära, aga ta tuleb ikka siia sellesse ümbrusesse taga otsima jälle. Siis vilega vilistavad. Vasikas ja lehm on alati vilega, tahavad kokku saada. Nii et nad palju niisukest valjumat äält ei tie, ikka vile on, kellega nad kokku saavad.
A kui sa seda vilest ju, inimene, ei tia, ei märka, sis sa võid käia, sa ei tia üldse sest vilest mitte midagi. Sa ei taipa.
Anu Korb: [How] were they lured to you?
Mihkel Prinken: Well, that's right, every animal comes and it happens at a certain time, but the moose is such an animal that you can call him to you most of the time. He comes to you both in winter and summer. The only keeping him away is the wind. It depends on where you are and where the animal is. If he happens to come against the wind, he will not come to you. But he still wants to meet the other. And mostly is possible to see him with the means of the voice.
Of course, it is during the evening meal, when the animal comes to eat. Then he is eating, and he downright listens, he talks. Is there another nearby? At times he makes calls, and then a bit anxiously listens if there is anybody somewhere. In case you can hear him - aha, there he is shouting! – answer him. They are like chatting
The other there goes: "Aah!"
And when you hear that he's "Aa"ing there, you answer here: "Oo!"
After a little while, he replies again: "Aah!"
After a while, you repeat again: "Oo!"
Then he starts coming. Then he comes.
"Aa!" – "Oo!" - "Aa!" – "Oo!"
And then some time will pass. Now that he already thinks he can get close to you, he makes one more noise and then listens to where are you now. He can tell right away by your voice how far you can be from him. He immediately measures the land with his ears.
But if you move there and spread your smell, you can't see him, he won't come.
But he has come, I have invited him to very close. If he happens to come well, he comes up to 4-5 meters away, comes to you, if he doesn't glimpse you. You have to hide so that he doesn't see. If he doesn't smell. If he can smell you, he won't come.
And so are other wild animals. If you sound right, you can always call them. Come, come! He, damned, does not come.
Mart Jallai: Let's make that calling sound!
MP: That sound was like what I was doing right now. That's the call. And the young animal has, when they are separated again, let's say a moose cow and a calf, then --- the calf whistles. It [the cow?] has it's special whistle, deeper than the other one. It sounds about like this:
[Whistling,]
About like this, such a whistle.
But the cow whistles, the cow has a deeper whistle. But they daw themselves together with a whistle. They are sometimes apart for certain periods of time. And the calf is not always with her. Then the calf is already bigger. It's parent is already getting it used to going alone and then again meeting in the forest, because... Sometimes it happens that they are very far apart, if either of them... let's say, for example, runs into dogs. It goes away, and then it is running for a certain amount of time, but it still comes back to this area to search the other. Then they whistle to each other. A calf and a cow always whistle when they want to get together. So they don't make that much louder noise, they still whistle when they want to get together.
But if you, a human, don't know anything about this whistle, you won't notice, so you can go without knowing anything about this whistle. You don't understand.
On väike laps haigeks jäänud, siis minnakse nõia kääst kõigepealt abi otsima. Niihästi nõid kui ka lapse ema usuvad, et lapsel ühe looma viga on. Et aga teada saada, mis viga last vaevab, pruugitakse meelde tuletada, mis looma ema lapse sündimise eel näinud. Mõne looma vead olla kerged ära tunda. siili viga olla sellest aru saada, kui laps ennast siili kombel kokku kisub.
Valitud keelel puudub tõlge.
Joodikule anti viina koos siilipissuga ja siis ei tahtnud mees edaspidi enam üldse viina. aga ta ei tohtinud teada, et viinas on siilipissu. Seda saadi nii, et siil pandi nõusse kinni, piim ette, seal ta jõi ja pissus ja see pissu korjatigi viina jaoks.
Valitud keelel puudub tõlge.