Kalad

Kalaleminek. Going fishing
Kalaleminek. Lootsiku ninas laulik Anne Vabarna poeg Ivan. Setomaa, Järvesuu v, Tona k. Foto: M. Must 1949. ERA foto 2246.
Lootsiku ninas laulik Anne Vabarna poeg Ivan.
Ivan, the son of the Seto singer Anna Vabarna, is in the bow of the boat.
Setomaa, Järvesuu v, Tona k. Foto: Mari Must 1949. ERA foto 2246.
Žanr

Kalapüük

Vellekene, noorekene,
noorekene, nõrgakene,
läks ta mere [Peipsi] äärde,
läks ta Piusa pervele.
Kiisad seal laulsid kividel,
vähid väinast kõnelesid:
„Noota, noota, noored mehed,
võrku, Võnnu poisikesed!“ 
      Võtsid nad nooda nurga pealt,
sadasilma teiba otsast.
Läksid nad merele püüdma,
kalaranda vaatama.
Läksid nad pühal püüdma,
kallil ajal kalale.
Heitsid nad sinna, heitsid tänna,
heitsid Looja loomuseid,
Püha Maarja püüniseid.
Mitusada seal saab,
mitutuhat tuleb?
Sada sadat saab,
tuhat tuhandet tuleb.
Venetäis sai viidikaid,
lootsikutäis lutsukesi.
      Veli viis müügiks müüri peale,
kaubaks kaalulaua peale.
Ära ta lõhkus punnanaelad,
katki kiskus kaalunööri.
Kargasid seal saksad kaema,
emandad imetlema:
„Mis on müügiks müüri peal,
kaubaks kaalulaua peal?
Miks see lõhkus punnanaelad,
katki kiskus kaalunöörid?“
      Sealt eks veli võttis veere1,
sealt veli koore korjas.
Pähe said tal paeltega kübarad,
jalga said tal sirged saapad,
said selga sinisärgid,
maani maksakarvalised.

veer - siin: serva rammusam osa

Seto
Kalapüük

Velekeista, noorõkõista,
noorõkõista, nõrgakõista,
läts' ta mere veere pääle,
läts' ta Piusa perve pääle.
Kiisaq sääl lauli kivve pääl,
vähiq väänästä kõnõli:
"Nuuta, nuuta, noorõmeheq,
võrku, Võõnu poisikõsõq!"
      Võtiq na nooda nulga päält,
sadasilmä saibast.
Lätsiq na merde püüdemä,
kalaranda kaemahe.
Lätsiq na pühäl püüdemä,
aol kallil kalalõ.
Heidiq na sinnä, heidi tännä,
heidiq na Looja loomussid,
Pühä Maarja püvüssid.
Mito iks sääl sataq saanõs,
mito tuhhaq tulõnõs?
Sada iks sataq saanõs,
tuha tuhhaq tulõnes.
Vineh sai täüsi viidikid,
loodsik täüsi lutsukõisi.
      Vell'o veie müügist müürü pääle,
kaubast kaalulavva pääle.
Ärä-ks ta poodi punnanaglaq,
katski kaki kaalukablaq.
Kargsi iks sääl säksaq kaema,
imändäq imehtämä:
"Miä om müüki müürü pääl,
kaupa kaalulavva pääl?
Mille ta poodi punnanaglaq,
katski kaki kaalukablaq?"
      Säält iks vell'o veere võti,
säält vell'o koorõ kor'as'.
Päähä saivaq täl kööridüq kübäräq,
jalga saivaq täl sirgõq saapaq,
saivaq sälgä sinisärgiq,
maani massakarvaliseq.

Maarja, Vasila tütar, noor neiu. Setomaa, Järvesuu v, Lobotka k. Koguja Joosep Hurt 1886. H II 4, 183/4 (74). Seto toim. Andreas Kalkun.
Žanr

Haug hakkas kudema küünlapäeval

Haug hakas kudema küünlapäeval ja kudes jaanipäevani.

The pike started spawning on Candlemas

The pike started spawning on Candlemas and spawned until Midsummer.

Jaan Puksoo, üle 80 a. Räpina khk, Tammistu k. Koguja Mall Hiiemäe 1980. RKM II 347, 321 (9).

 
 

Rääbisid

Kui talvel puude küljes palju ärma on, siis saab suvel pallu rääbissid. 

Tartu-Maarja khk, Ropka. Koguja Johannes Kool 1900. H, Mapp, 415 (51).

Võrgukuivatamine. Drying the fishing net.
Võrgukuivatamine. Setomaa, Järvesuu v, Tona k. Foto: Mari Must 1949. ERA foto 2244.
Võrgukuivatamine.
Setomaa, Järvesuu v, Tona k. Foto: Mari Must 1949. ERA foto 2244.
Žanr

Kui maa õitseb, siis on hea saak

Kui kevadeti maa õitseb, siis võib sell aastal randa minna, sest sell aastal oleva hirmus hää räime saak. 

If the land flourishes, then will be a good fishing

If the land flourishes in the spring, you can go to the beach this year because of the terrible Baltic herring catch this year.

Viljandi khk. Koguja Jüri Täht. H III 20, 566 (29).

Räim käib madalas vees

Ilusatel õhtutel käib räim madalas vees. Räime parvega käib ühes veepeal olev puru. Sellest tuntakse räime kohti. 


 

Baltic herring runs in shallow water

On fine evenings, the Baltic herring moves in shallow water. The crumb on top of the water goes together with the herring shoal. Herring spots are known from it.
Baltic herring: Clupea harengus membras

Tõstamaa khk, Pootsi v. Kogus Pärnu Poeglaste gümnaasium 1933. E 84659 (49).

Räimeilm

Kui jahedad ilmad, sis räime saab rohkem, kui palavad, sis vähem. 

Räimed paadis Pärnu kalasillas. Foto: A. Määr 1935. ERA foto 1325.
Räimed paadis Pärnu kalasillas. Foto: A. Määr 1935. ERA foto 1325.
The Baltic herrings in the boat at Pärnu fishing pier. 
Cool weather for fishing Baltic herring

When the weather is cool, you get more Baltic herring, when it's hot, you get less.
Baltic herring: Clupea harengus membras. 

 

Tõstamaa khk, Liu k. Koguja Ellen Liiv 1964. RKM II 176, 136 (21).

Räimed lähevad võrku

Pal´lu tähti pidi taevas olema, kui võrk üles loodi, siis läheb pal´lu räimi võrku. Kui taevak pilves oli, siis ei loodud võrku. 
 

Baltic herring go to the net

There must have been many stars in the sky when the net was being set up; then herring would go into the net. When the sky was cloudy, no network was created.

Emmaste v, Harju v. Koguja Enda Ennist 1939. ERA II 254, 232 (1).

Kilu tuli põhjatuulega

Läänetuulega palju kala ei old. Kilu tuli põhjatuulega.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Aleksander Kolter, 67 a. Mustjala khk, Meriste k. Koguja Ellen Hiob 1949. KKI 10, 387 (2).
Žanr

Tõnn õnnistab kalasaaki

Esimesest saagist saadud kalu pidi alati viskama tõnisevakka, et Tõnn õnnistaks kalasaaki.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Pärnu. Kogus Pärnu Poeglaste gümnaasium 1933. E 84648 (7).

Merelinnud

Kui merelinnud kalda tulid, siis räime tuli ka kalda. Ahvenast ja koha ja siiga ja vimma ja turssa ja säga sai püüda. Tuul ja torm on mereme püha, ilus ilm toob kalaliha. See oli niske kalameeste laul. 
 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Tõstamaa khk, Kõpu k. Koguja Mall Hiiemäe (Proodel) 1964. RKM II 175, 430 (16).
Žanr

Latikas on valetaja kala

Kui esimesena õnge juhtus latikas, siis arvati püüdja narritud saavat kaladest, sest latikas on valetaja kala. 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Häädemeeste, Tahkuranna v. Kogus Pärnu Poeglaste gümnaasium 1933. E 84729 (9).
Žanr

Haugimõrd
Haugimõrd_ERA_MF1756
Havimõrd ja -tõke Kablis linnu ojal. Pike trap and barrier in Linnu stream in Kabli village.

 

Häädemeeste khk, Orajõe v, Kabli k.ERA foto 1756. Foto: Arno Saar.
Žanr

Enne vihma on angerjas kivi pääl

Enne vihma on angerjas kivi pääl, kuna müristamise ilmaga ta rändab. 

​​​​​​​Pärnu. Kogus Pärnu Poeglaste gümnaasium 1933. E 84654 (13).
Žanr

Paliu ämbliku võrke, siis on mere ääres rohkest kala

Kui omiku puudel ja põõsastel on pailu ämbliku võrke, siis on mere ääres rohkest kala. On võrgud ümargused, siis on lesti, pisikesed illerdised tähendavad räimi ja kilusid. Suured pikad jälle turski. 

Kaarma khk, Loona v, Tõru k. Koguja Aadu Toomessalu 1939. ERA II 206, 108/9 (14).

Angerjad tulevad maale ussiks

Kui tuul puhub mere poolt, siis angerjad tulevad maale ussiks. Kui tuul puhub maa poolt, siis ussid lähevad merde angerjaks. 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Noarootsi khk. Koguja Paul Ariste 1927. E 60432 (1).
Žanr

Angerjas on ussi poolvend

Angerjas olla ussi poolvenda. Ühti moodi pikad. 
 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Kihnu. Koguja Paul Ariste 1933. RKM II 10, 172 (47).
Žanr

Angerjas käib põllus erneid söömas

Angerjas on ussi moodi kala. Ta käib vahel põllus erneid söömas.

Emmaste v, Ole k. Koguja J. Meiusi 1973. KKI, KS. 
Žanr

Haug oli metsas hunt

Haug ei ole olnud enne kala. Ta on olnud metsas hunt. Aga kui kurat teinud hundi, siis haug on vihastanud ja läind vette.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Keila khk. Koguja Eduard Kriitmäe 1949. RKM II 34, 437 (10).
Žanr

Vanal kuul võtavad ahvenad, noorel kuul särjed

Vanal kuul võtavad ahvenad, noorel kuul särjed. Noorel kuul ja päris vanakuu põhjas võtavad augid unna. Latikad võtavad noorel kuul. Kui noodaga püüda on niisamasugune lugu.
 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Jõhvi khk ja v, Vasavere k. < Iisaku khk. Koguja Mart Tarum 1936. ERA II 125, 185 (6/7).

Kalapüüdmise nuut

Linane susi, kuusitse kõrva, kivitse käpa.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Otepää khk. Koguja Villem Vaher 1889. H II 31, 49 (4).
Žanr

Eesti
Lõuna-Eesti
Tiiliba, maasuga

Tiiliba, maasuga, merehärg, metsakukk ja linna valgepää vasikas.

Paistu khk, Holstre v. Koguja Jaak Reevits 1894. H I 7, 472 (23).
Žanr

Eesti
Lõuna-Eesti
Uru oinas

Mõtsakukk, järvesikk, uru oinas, laanõ lammas.

 

Karula khk. Koguja G. Seen 1892. H II 36, 321 (86).
Žanr