Jõulukuu ja aastavahetus
Jõulud ja talistepühad, muid nimesid ei ole olnud.
Jõulu ja taliste pühä, tõisi nimesit ei ole ollu.
Jõule kutsuti vanasti "talsepühi" – talvepühad. Jõulu nimi tuli hiljem kasutusele. Vanasti ei teadnud keegi jõuludest midagi, kõik kutsusid talsepühiks.
Jõulõ kutsute vanast "talsepühi". Jõulu nime tull ildamba vällä. Vanast es tiijä jõulust kiäke midäge, kõik kutsuva talsepühis.
Jõulupüha hommikul aeti vara üles, viidi loomadele leiba. Jõuluhommikul pidi talu rahvas kõik ühes lauas sööma. Kui valgeks läks, tõime jõuluõled sisse. Vanemad inimesed tõid.
Jõulupühä ommuku aetse vara üles, viisive luumel leibä. Jõulu ommuku pidive talu rahvas kik üten lavvan söömä. Ku valges läits, tõime jõulu udsi sisse. Vanempe inimese tõive.
Jõululauba toodi põhud sisse ja siis käis seal hirmus hullamine. Jõulus olid heinad - jõuluheinad, põhud olid uuel aastal. Kui juba tulid laudpõrandad, siis kadus see põhutoomise mood ka ära.
Valitud keelel puudub tõlge.
Öled toodi sisse, õled jõululaupäeva õhtul. Meil lastel olid uued riided seljas, uued pastlad jalas. Voodisse ei mindud magama, õlgede peale heideti. Need olid siis nii peeneks tehtud et hirmus. Kes tahtis, tõi uueks aastaks uued õled.
Passi löödi. Õlgedest käänati kokku nuut ja lõid passi – laste mäng oli.
Perenaine vahest tõi ise õled, käsitsi pekstud pikad õled, vahest tõi tüdruk kah.
Udsi tuudi sisse, õle jõululauba õhtu. Meil lastel olli uue riide sellän, uue pastla jalan. Uudis es lää magame, õlge pääle panti. Nii olli sis kangesti peenikses tett, et irmus. Kessi tahts, tõi uues aastas uue õle.
Passi lüüdi. Õlgist kääneti kokku nuut ja leive passi, laste mäng olli.
Perenaine vaest esi tõi õle, käsitsi pesset pikä õle, vaist tõi tüdruk kah.
Kaks mängijat istuvad vastastikku maas (põhus) – rätsepaistmes.
Esimene küsib: „Kuhu lähed?“
Teine vastab: „Kuramaale.“
Esimene: „Mis sinna?“
Teine: „Raha teenima.“
Esimene: „Näita passi!“
Seejärele kallutab teine ennast selja peale ja esimene lööb käes oleva õlenuustiga teise istekoha pihta. Selle järele kallutab esimene ennast selili ja teine tõuseb endisse asendisse ja lööb samuti esimesele jne.
Two players are sitting facing each other on the floor in the tailor’s pose.
The first asks: “Where are you going?”
The second replies: “To Courland.”
The first: “What for there?”
The second: “To earn money.”
The first: “Show your passport!”
Now the second lies back and the first kicks him with the straw knot at the bottom. Thereafter the first lies back and the second sits up again and kicks likewise the first, etc.
Igal jõululaupäeval pesti põrand puhtaks. Sirged pikad õled toodi, lapsed seal väherdasid. Keedeti jõuluvorsti. Lapsed ootasid õhtut. Jõulukuusk oli selline nagu oli. Kuusk oli küll igaühel, ehteid ei olnud igaühel. Esimeseks pühaks pühiti puhtaks, uueks aastaks ei olnud õlgi.
Ega jõululaupäe mõsti põrmand puhtast. Sirge pikä ole tuudi, latse sääl väherdiva. Keeditiva jõulu vorsti. Latse oodiva õdagut. Jõulukuus oll´iks sääne-määne kuda olli. Kuus oll´iks igaütel, ehtid es ole egaütel. Edümütse püha maanuti puhtas, uues aastas es ole olgi.
Jõululaupäev pidi nii suur püha olema, et kõik olid väga vaiksed. Käisid ustest tasa ja rääkisid vaikselt kõik, nagu kirik oleks olnud.
Mu isa rääkis, et kui tema oli väike poiss, siis isaisa oli naljamees ja rääkind ikka, et jõulud tulevad tuppa. Siis isaisa ütles, et:
"Lähme sanna, sis tulevad jõulud tuppa." Käisid sannan ära ja tulid tuppa.
Poiss küsis isa käest, et: "Kus noo jõulu omava?"
Isa näitas saina pääle, sääl oli suur must tökati pudel, sellel peegeldus, kuis inimesed liikusid tuas. Poiss võttis suure aidavõtme ja lei pudeli katski, et jõulud tuleks tuppa. Kõik tökat jooksis voodisse jõululaupäeva õhta.
Ema ütles: "Sa vana Värdi oled ka iks loll."
Isaisa oli vigurimees.
Valitud keelel puudub tõlge.
Mõnes kohas avanud peremees jõulu õhtul ukse ja hüüdnud õue:
"Jõulud, tulge tuppa!"
Teisal jälle läinud keegi õhtul ukse taha välja ja küsinud:
"Kas on jõulul luba tuppa tulla?"
Ei tea, kas oli küsija moonutatud riides või kudas.
In some places, the master would open the door on Christmas Eve and shout out into the yard,
"Christmas, come inside!"
In other places, someone would go out the door in the evening and ask:
"Is Christmas allowed to come into the room?"
I don't know if the person who asked was dressed in disguised clothes or whatever.
Viis inimpõlve tagasi ei olnud Kastre-Peravallas veel palvemaja ning jõululaupäev peeti jutlust Mäha talu rehetarõn1, mis ka ühtlasi oli elutuba. Toodi õled põrandale, ka pandi härgade toit moldi, asetadi härjad, kes metsast puuveolt märjad koju tulid, ka elutuppa sööma. Rahvas kogus jõulu õhtul palve tunnile, istus õlgede pääle põrandale kuulama ja jutlust ütles Mäha Jakob, kes 40 aastat koolmeistri ametit pidas, oma talu rehetares õpetades lapsi ja pühade ajal, samuti pühapäevadel jutlust pidades.
Nii on siis ka ette tulnud, et rahvas jõululaupäeva õhta palvetas tuas, kus veohärjad molli pääl ennast toitsid, et neil mujal sooja ruumi ei olnud.
1 rehetares
Five generations ago, there was no prayer house in Kastre-Peravalla, and the Christmas Eve sermon was held in the threshing room of Mäha farm, which was also the living room. Straw was brought to the floor, food for the oxen was put in a trough, and the oxen, who came home from the forest wet from hauling wood, were also placed in the living room to eat. The people gathered for a prayer meeting, sitting down on the straw floor to listen, and the sermon was delivered by Mäha Jakob, who had held the position of schoolmaster for 40 years, teaching children in the threshing room of his farm and preaching on Sundays and during the holidays.
So it also happened that people prayed on Christmas Eve in the room where the oxen fed themselves from the trough, because they had no warm place elsewhere.
Viidud "kolmandikuga"1 teri trepi pääle, siis saab hääd viljasaaki.
1 külimituga
Valitud keelel puudub tõlge.
"Kui jõuluhommikul õlut joodi. Kas siis koldesse osa visati?"
"Kui hea õlu sai, see vahutas, ja vahtu puhuti maha enne joomist, et savipõrand märjaks ega ligedaks ei saaks, ja Jumalaannet jalgade alla ei tohi lasta, siis puhuti vaht pealt koldesse, enne kui jooma hakati."
"Kas laulma kah hakati, peale joomist?"
"Õhtul ikka mõni noorem laulis kah!"
Jõululaupäeval ja vana-aastaõhtul pandi söök laua peale, et vaimud tulevad. Pärast toodi õled ja heinad sisse. Seal võisid lapsed mängida.
"Kui Jõulu hommikul õlut joodi. Kas siis tuhkhauda osa visati?"
"Kui hää õlu sai, see vahutas, ja vahtu puhuti maha enne joomist, et savipõrand märjaks ega nilbeks ei saaks, ja Jumalaannet jalgade alla ei tohi laske, siis puhuti vaht pealt tuhkhauda, enne kui jooma hakati."
"Kas laulma kah hakkadi, peale joomist?"
"Õdagu õks mõni noorõmb laul´ kah!"
Jõululauba ja uusaasta pandi söök laua pääle, et vaimud tulevad. Pärast toodi õled ja einad sisse. Sääl võisid lapsed mängida.
Subrätka on naiste ketramise talgud, kui naine oma lõngu omal jõul ei jõua ära kedrata. "Tule mulle subrätkasse." Peetakse ikka jõulupaastu ajal. Perenaine kutsub külanaisi ja tüdrukuid. Kui inimesed elavad kaugel, siis laseb perenaine voki hobusega ära tuua, ligemad inimesed võtavad oma voki ise kaasa. Mõnikord tuleb kuni 20 vokki kokku. Naised ja tüdrukud istuvad kõik öö otsa üleval, mõned, kes ketrama enam ei mahu, teevad koonalt1 ja seavad linu korda. Keset tuba on lamp ja vokid ringis ümber lambi. Perenaine annab süüa: teed, silku, peenemaid pirukaid. Kolm korda süüakse: kui tulevad, kesköö ajal ja hommikul enne äraminekut. Päeva saabudes peab igaüks jälle omas kodus olema, oma maja asju ajamas. (Viina antakse ka, kui jõud kannab, ka õlut.)
Kedratakse terve öö otsa. Mõnikord tuleb sinna ka poisse vaatama ja nalja tegema. On siis ikka palju müra! Ainult üheks ööks tullakse kokku.
1 ketramiseks kokku keeratud linapundar
Om naisterahva keträmise talos, kui naine omme lango oma jõvvuga är ei jõvva kedräda. "Tule mulle subrätkahe." Peetas iks talviste pühi paastu aol. Pernaine kuts külänaisi ja tütrekka. Kui inemise kaugeh eläse, sis lask pernaane voki hobesega är tuvva, ligimätse inemise võtva esi oma voki üteh. Mõnikord tule kunni 20 vokki kokko. Naise ja tütreku istuse kq üö otsa üleväh, mõne, kes keträmä inämb ei mahu, tegeva kuotslit ja säädva linno kõrda. Keset tarre om lamp ja voki tsõõrih umbre lambi. Perenainõ and söögi: tsäid, silku, peenembät piirakut. Kolmkord süvväs: kui tuleva, kesküö aigu ja hummogu inne är minemist. Päävä tulleh peät jäll egaüts umah kotoh olema, omma maja aseld ajameh. (Viina andas ka, kui jõud kand, ka ollut.)
Prääditäs kõik üö otsa. Tule mõnikord ka poissa sinnä keama ja nalja tegemä. Om sis ka mürrä paljo. Ütes üös tuldas õnne kokko.
Jõulu aegu käidi oma külas koos. Enne jõule oli paast 6 nädalat, siis laulsime: rõikalaul, sinimaniseele, rikassoo.1 Pühapäeva ja neljapäeva õhtuti käisime.
1 Laulumängud "Rõikamäng", "Siimumäng", refrääniga sinimaniseele, "Rikka ja vaese mäng", refrääniga rikassoo.
Talsipühi aigu käiti omah küläh kooh. Enne talsipühi olli paast 6 nädälit, sis laulime: ridalaulu, sinimaniseele, rikassoo. Pühäbä ja neläbä õdagiti käüsime.
Jõulupaastu ajal käidi külakokku ja lauldi õhtul. Kirikus armulaual ei käidud. Kui paast tuli ja saabus selle eelõhtu, siis veel söödi - nii jäeti igapäevase söögiga jumalaga. Mõni vanem inimene, see koristas laua ja tegi ristikese söögile peale - las elada rahus! - pani jätku jumalaannile, söögile.
Tal´sipühi paastuh käüdi küläkokku ja laulõti õdagu. Käüdä-es lavva kerkohõ. Kui paast tull´, sai tuu perä õdak, süüdi viil, nii jäteti jumalaga süüdävä söögiga. Keä iks vaneb inemene, tuu kraame lavva ja teg´e ris´tkese pääle söögile: las noh ellä rahulikku, panõ jakku jumala andile, söögile.
Jõulupaastu ajal jutustati palju, kedrati, mõistatati mõistatusi.
Talsipühi paastu aig aeti jutusit väega, kedrati, präätati, mõisteti mõistusi.
Iseäranis niisuguste katsete [ennustamiste] peale hagav1 oli õrnem sugu, sest kohe söögi [järel] pühkisivad nad laua aluse, kelle peal nad sõivad, panivad pühkmed selle sama mati2 sisse, kellega õhtuks vorstid toodud saivad, viisivad õue ukse ette, kallasivad maha, panivad mati kummuli peale, asusid ise selle otsa, et jõulu kuulutusi tulevase aasta peale teada saada.
1 agar
2 puunõu
Kui jõulu esimesel pühal kirikutee peal üks peremees laseb teisel endest hobusega mööda kihutada, siis on ta hobuste tööjõud võetud.
Ku jõulu edimesel pühäl kiriku tee pääl tõne peremees tõse endest lask obesege müüdä ajade, sõs om ta obeste tüü jõud võetu.
Esimesel jõulupühal ruttab iga taluperemees kõigepealt koju ja liigutab kõik põlluriistad ära, nagu adrad, äkked jne. See pidada tööle suuremat jõudu andma.
Esimesel pühal ruttab igaüks maja peremees kõigepäält kodu ja liigutab kõik põllu ristad ära, nagu adrad, ägled n.n.e. See pidada töö jõudu tähendama.
Jõulu ja vana-aasta öösel ei jäeta rege kunagi sõiduvalmis muru peale, vaid see keeratakse alati külili, muidu käib vanakuri sellega sõitmas.
Jõulu ja vana-aasta üüse ei jätetä reke kunagi sõiduvalmis moro pääle, tuu käänetäs alate külüle, muudõ käü vanakuri tuuga sõitman.
Jõululaupäeval peab rahvakombe järele öösel tuli põlema ja söök laual olema, sest omaksed, need kes surnd on, pidavat sel ööl kodu söömas käima.
On Christmas Eve, according to folk custom, the fire must be lit at night and the meal must be on the table because those relatives who have died, are supposed to go home to eat that night.
Jõulust1 olid einad ja uuest aastast2 olid õled maas, heinte peal magati. Vorstid küpsetati ära ja laud kaeti ööseks, et vaimud pidid käima. Voodi pandi puhas pesu, aga oma inimesed magasid eintel. Vihtlesid rehetoas, ega niisukest sauna ei olnud; eriti moonamajas3 seda ei olnud, pesti oma toas, vanni sees.
1jõuluks
2 uueks aastaks
3 mõisatööliste majas
Vana-aasta õhtul tuuakse õlgi tuppa. Õlgede tooja astub vihuga tuppa, lävel üteldes:
"Tere, siit pere! Kas nääril luba tuppa tulla?"
Vastatakse: "Tere Jumala nimel Tule ise ja too näärid kaasa."
On New Year's Eve, straw is brought into the room. The straw-carrier enters the room with a sheaf, saying on the threshold:
"Hello, family here! Do you have permission for the New Year to come in?"
The answer is: "Hello, in the name of God, come yourself and bring the New Year."
Comment: The straw (or hay), brought inside for the winter holidays, was called the Christmas or New Year as if the sheaf itself were the personification of the holidays.
Õhtul tuuakse maal õled tuppa, et siis hää vaim saab voodis magada ja ei toob sel aastal õnnetusi.
In the country, during the evening, straw is brought into the room so that a good spirit can sleep in the bed and will not bring misfortune during the year.
Vana-aasta õhtul toodi õled tuppa ja tehti siis igasuguseid tempe. Mõnikord kinnitati nööridega lae külge hobuse look ja siis kiiguti selles.
Kui ma tütarlaps olin, siis toodi vana-aasta õhtul õlgi tuppa. Lapsed hullasid nende peal, ja seal magati ka. Vana-aasta õhtul valati õnne tinast. pärast varju pealt püüti mõistatada selle tinaklombi kujutise tähendust ja selle järgi ennustati tulevikku. Peale kella 12 öösi viidi loomadele leiba.
Kui ma tütarlaits olli, sis toodi vana-aasta õhtal õlgi tuppa. Latse ullasiva nende pääl ja magati ka. Vana-aasta õhtal valati õnne tinast. peran varju päält püüti mõistada selle tinaklombi kujutise tähendust ja selle järgi ennustati tulevikku. Pääle 12 öösi viidi luumile leiba.
Ka sellel õhtul olla enne vanasti õled sisse toodud, mida siis hoolega vastu tare lage ja parsi visatud. Kui siis hästi palju kõrsi lakke ja partele rippuma jäänud, siis kasvanud järgmisel suvel head rukkid.
Ka olla peremees igast viljast peotäie võtnud ja vastu toa lage visanud ja ütelnud: "Jumal lasku meie vilja sel aastal nii pikaks kasvada!"
Keskööl valatud tinast õnne ja kuulatud väljas pühkmehunniku otsas kummuli sõela peal – kus laudu kolistatud, seal tulla sel aastal matused; kus lapse karjumise rõõmu kuuldud, seal tulla ristsed; kus hõisatud, seal tulla pulmad. Uueaasta hommikul antud hobustele ja elajatele [=kariloomadele] leiba ja tehtud ka kõigi uste ja lävede peale peeruga ristid. Sellel päeval tõtatud kirikust õige kiiresti koju, sest kes kõige enne koju jõudnud, see olla ka kogu tuleva aasta jooksul oma tööd kõige enne jõudnud ära teha.
Ka sellel õdangul olla enne vanast õle sissi tood't, midä sis hoolege vastu tare lage ja par´ssi visat't; kui sis häste pail´lu kõr´si lakke ja pars´si rippuma jäänü, sis kasvanu perämetsel suvel hää röä.
Ka olla peremees egäst vil´läst peotävve võtten ja vastu tua lage visanu ja ütelnu: "Jumal lasku mede vil´lä sel aastal nii pikäs kasva!"
Kesk ööl valat't tinast õnne ja kullet't ussen pühkmehunniku otsan kummali sõgla pääl – kun lauda kolist't, sääl tulla sellel aastal matuse, kun latse karimese rõõmu kuult't, sääl tulla ristse, kun õisat't, sääl tullu pulma. Uvveaasta hommukul ant't hobestelle ja eläjille leibä ja tet't ka kigi uste ja lävede pääle piirege risti. Sellel päeväl tõtat't kirikust õige pakilte kodu, sest ken kige enne kodu jõuden, see olla ka kige selle aasta oma töö kige enne jõuden ärä tetä.