Maagia, loitsud: olenditele

Eesti
Ussidest vabanemine

Kui tahad, et ussid enam sinu maa piale ei tule, siis tuleb teha nõndamuudi, kui mulle vana Mikk õpetas. Tuleb võtta üheaastased pajukasud (kasvud), aga ma seda ei tia mitu. Kas kolm või ühessa. Nendega lüiasse ussi, aga maha (surnuks) ei lööda. Iga kord kui lüia, siis tuleb ütelda: "Mine oma sõprade juure!" Nii tuleb kas kolm või ühessa korda lüia ja ütelda, täiesti just ei või ütelda, on meelest ära. Kui oled teda oma maa pialt ära ajand, siis viska niid vitsad talle üle piiri järele, siis enam sinu maa piale ei tule.

English
Getting rid of snakes

If you don’t want snakes to come to your land, you must act the way old Mikk taught me. You must take one-year-old willow shoots, but I am not sure how many - three or nine. You must beat a snake with them but not kill it. Each time you beat you must say: „Go to your friends!“  You must beat it and say so three or nine times - I can’t be sure, I have forgotten. If you have chased it away, throw these whips over the boundary after it. Then it won’t come to your land any more.

Rõõt Grauberg, snd 1852. Kolga-Jaani khk, Soosaare v, Vissuvere k. Koguja Johannes Raidla (Grauberg) (1937). ERA II 141, 376/7 (41). Rehepapp. Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.

Ussi piiramine
Helifail
Gustav Toots, snd 1902, Võnnu khk, Pedaspää k. Koguja Mall Hiiemäe 1980. RKM, Mgn. II 3347 (14).

Hundiks saamine

Tahad sa hundiks saada, siis mine ööse suure kivi juurde, jookse kolm korda ümber kivi ja laula:

    Siuh, säuh, silmad pähe,
    kiuh, käuh, korvad pääle,
    untervits hunt valmis!  

Valitud keelel puudub tõlge.   

Halliste khk, Penuja v. Koguja Henn Kase 1889. H III 6, 149 (10).

Jälgede pööramine

Kus jüripäeval hundi jälgi leiad, pööra jäljed kõige mulla ehk maaga ümber, siis hunt eksib ära, ei mõista karja tulla.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Iisaku khk, Oonurme v. Koguja Abel Valter 1889. H III 1, 466 (13). 

Kuhu poole lepatriinu lendab, sealt poolt saab kalu

Kui võtta lepatriinu käele ja küsida: “Ütle, ütle lepatriinu, kust poolt kalu saab? Kas idast või läänest?” Kuhu poole lepatriinu lendab, sealt poolt saab kalu. 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Kuusalu khk, Kõnnu v, Viinistu k. Viinistu algkool 1939. ERA II 172, 605/6 (89–90).

Eesti
Kui lammas talle ära põlgab

Kui lammas talle ära põlgab, siis minnakse risttee peale ja hõigatakse kõva häälega: "Külamees, lammas põlgas poja ära!" 3 korda. Hõikamine peab sündima alati siis, kui keegi võõras mees teed mööda läheb. Möödamineja külamees peab vastama: "Mine, mine tagasi, küll võtab omaks."

Võro
Kui lammas poja ära põleb

Kui lammas poja ära põleb, siis minnakse risttee peale ja hõigatas kõva häälega: "Külämiis, lammas põlg' ärq poja!" 3 korda. Hõikamine peab sündima alati siis, kui keegi võõras miis teed mööda läheb. Möödamineja külämiis peab vastama: "Mineq, mineq tagasi, küll võtt umas."

Miina Sõrmus. Räpina khk, Veriora v. Koguja Daniel Lepson (1937) ERA II 156, 235 (29). Rehepapp. Eesti tõlge: Taive Särg, inglise: Maarja Villandi-Reiljan.

Eesti
Kui hunt karja juures on käinud

Kui hunt karja juures on käinud, mõne looma ära viinud ja ära söönud, siis otsitakse jätiksed ülesse, õmmeldakse kotti sisse, lüiakse kott tuppa lõhnapaja1 juure seina külge kinni ja jäetakse senna, siis ei tule hunt enam loomi murdma. 

1 pajaaken, leitseauk rehetoa seinas suitsu väljajuhtimiseks

English
Kui hunt karja juures on käinud

When a wolf has been at the herd, taken some animals away and eaten them, the leftovers will be found out and sewn into a bag. The bag will be nailed to the wall next to the caldron window and left there, then the wolf will no longer come to take the animals.

Otepää khk. Koguja Johann Kukrus 1895. E 33453 (225). Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.

Eesti
Soenditest ja soentseks käimisest

Soent ehk libahunt oli verejänuline ennast hundiks muutnud inimene. Kes soentseks tahtis minna, käis kolm kord käpukile ümber kivi ja ütles:

"Nih, nah, nahk selga, kih, kah, karvad peale, under ander hunt vallmis,"

siis muutus ta hundiks.

Pilt/Pic

Libahunt käsikiri

Karksi khk. Koguja Jaan Kitzberg 1889. H II 23, 235 (1). Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.