Koduloomad ja -linnud

Taluellu kuulusid koduloomad ja -linnud: härjad, lehmad, lambad, kitsed, hobused, sead, kassid-koerad, mõnikord ka eesel. Lindudeks olid kuked-kanad ning ka koduhaned ja -pardid. Inimestel oli taluloomadega lähedane suhe – neist paljudel olid oma nimed ja isiksused. Koduloomi õpiti lähedalt tundma juba lapsena karjas käies. 
   Loomade heaolu ja sigimine kindlustas ka inimesele toidu ja jõukuse. Loomi märgati, nende tundeid väljendati naljatlevates loomahäälte tõlgendustes kui muudes lauludes. Kui neiu abiellumisel kodunt lahkus, siis pulmalaulude sõnul jäid teda taga nutma kodu, ema-isa ja lehmad, kelle eest ta oli hoolt kandnud. 
    Koduloomadega oli suhe ka mõneti keeruline, sest inimesed vaevasid neid rasketel töödel (nagu ka iseendid) ning kasvatasid neid müügiks ja söögiks. Põhjamaal oleks raske olnud ilma töö- ja kariloomateta ära elada. Loomatapmine oli tookordse elu vältimatu osa, kuid öelgem, et inimene tegi seda vastutustundega. Raske sündmus oli seatapp ja sellega seotud tunnete kohta ütleb mõndagi väljend, „vennaihu sööma“. Oma pere siga ei tapetud ise, vaid selleks kutsuti külast keegi teine, ning peeti kinni vastavast kombestikust. Kõik saadused kasutati hoolikalt ära ning minema ei visatud ühtki toiduraasukest. 

    Eriline koht on kukel, kellel arvati olevat võim kurjade vaimude üle. Kukk mõõdab oma kiremisega aega ja kuulutab koidu saabumist, ning Piibli järgi peavad kolmanda kukelaulu ajal kurjad vaimud põgenema. Lõuna-Eesti kirikutornide otsas on risti asemel kukk. Sarnaselt metslindudega võib kukk olla tark ja anda inimesele nõu. Tänapäeval on kukelaulu mõõtmistega avastatud, et kukk on tõesti suurepärane kell, kes laulab kindlate ajavahemike järel. 
    Maagilist jõudu on omistatud munadele, mis on olnud rituaalseks toiduks lihavõttepühadel, jüripäeval, karjalaskepäeval, suvistepühadel, ja mida on pakutud kosilasele. Kuid mune on maetud ka lambalauta lambaõnne saamiseks.
    Mitmetes rahvajuttudes kaitsevad taluloomad ja -linnud end koos metsloomade vastu, sümboliseerides niiviisi pere ühtehoidmist. 

Taive Särg

Kana ja kukk
kana
Tartu-Maarja khk, Vorbuse k. Foto: Mathilda Matjus, 2021.
Ork orgi pial

Ork orgi pial, tork torgi pial, läheb siiski pall´al persel põllule.

English
A stick on the stick

A prick on the prick, a stick on the stick, and still it goes with bare bottom in the field.

Kursi khk. Koguja Koguja Tõnu Riomar 1888. H II 27, 107 (5). Inglise tõlge: Taive Särg.

Eesti
Ümmargune majake

Ümmargune majake, kuhu hiireke ei saa sisse. 

Seto
Höörik tarõkõnõ

Höörik tarõkõnõ, kohe hiirekene saa-ai sisse.

Setomaa. Koguja I. Rohtla 1937–1938. ERA II 267, 548 (22). Eesti ja inglise tõlge: Taive Särg.
Žanr

Tartu
Iist kui ora

Iist kui ora, keskelt kui kera, tagast lai kui labidas.

English
In front as a spike

In front as a spike, in the middle as a sphere, in the back as wide as a spade.

 
Kursi khk. Koguja Koguja Tõnu Riomar 1888. H II 27, 107 (7). Inglise tõlge: Taive Särg.
Žanr

Eesti
Võro
Ahi pääl

Ahi pääl, ahivars all.

Vastseliina khk. Koguja Jaan Sandra 1894. H III 22, 357 (12).
Žanr

Eesti
Ilma ristimata

Ilma ristimata, kaks korda sünnib.

Võro
Ilma ristmälda

Ilma ristimälda, kats` kõrd sünnüs.

Setomaa. Koguja Anna Oinas-Tammeorg 1935. S 120056 ja 120058 (8). Eesti ja inglise tõlge: Taive Särg.
Žanr

Eesti
Seto
Valgõ ait

Valgõ ait, vereväq postiq.

Matroona Koplimägi, snd 1898. Setomaa, Meremäe v, Serga k. Koguja Nikolai Koplimägi 1940. ERA II 286, 371 ja 372 (21).
Žanr

Eesti
Valge vaat

Valge vaat, punane pulk.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Kolga-Jaani khk. Koguja Leena Kuuskler 1903. H II 68, 328 (41).
Žanr

Eesti
Valge kirik

Valge kirik punase torniga.

Võro
Valgõ kerik

Valgõ kerik verevä torniga.

Räpina khk. Koguja Magnus Jennes 1892. H II 45, 225 (13). Eesti ja inglise tõlge: Taive Särg.
Žanr

Eesti
Valge vaat

Valge vaat seisab kahe punase puki peal.

English
A white barrel

A white barrel stands on two red trestles.

Äksi khk. Koguja Paul Sepp 1894. H II 56, 516 (101). Inglise tõlge: Taive Särg.
Žanr

Hobune
Eesti
Liha elab

Liha elab nelja raudtaldrigu peal.

Lõuna-Eesti
Rõngu khk, Aakre v. Koguja C. Berg 1889. H II 30, 716 (80).
Žanr

Eesti
Söödad kui venda

Söödad kui venda, seod kui varast.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Aliide Mägi, 55 a. Maarja-Magdaleena khk, Kudina v. Koguja Hilda Nõu 1948. RKM II 25, 179 (50).
Žanr

Härg
Eesti
Tartu
Võeras Võnnumaalt

Meile tuli võeras Võnnumaalt, kesse iga päe kõnnib kingad jalas ja karvapidi kasuk seljas.

Nõo khk. Koguja Jaan Tüklov 1888–1889. H IV 9, 689 (7).
Žanr

Kass
Eesti
Tartu
Neli tombujalakest

Neli tombujalakest ja kats kikikõrvakest, silmad kui sõõriratta ja hand kui aniroos ja nõna kui naaste nõilatoos.

 

Anna Kevend, snd 1879. Tartu < Tartu-Maarja khk, Tähtvere v. Koguja Olga Hildebrand 1949. RKM II 31, 16 (25).
Žanr

Eesti
Nui ees

Nui ees, väät taga, hiirekelder keskel.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Palamuse khk, Luua v. Koguja Emilie Uus 1889. H II 27, 546 (18).
Žanr

Eesti
Heategija aida taga

Heategija aida taga, kurjategija taba taga.

Lõuna-Eesti
Häätegija aida takan

Häätegija aida takan, kurjategija taba takan.

Kanepi khk, Vana-Piigaste v. Koguja J. Väggi 1888. H III 11, 488 (113).
Žanr

Eesti
Neli teevad aset

Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Äksi khk, Tabivere v. Koguja O. Laidmaa 1964. RKM I 7, 499 (17).
Žanr

Koer
Eesti
Auk all

Auk all, kaigas peal.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Laiuse khk. Koguja Hans Asper 1897. H III 28, 530 (136).
Žanr

Lammas
Eesti
Iga päev kingad jalas

Iga päev kingad jalas, pahupidi kasukas seljas?

Tartu
Iga päivä kängä jalan

Igä päivä kängä jalan, karupäis kask sällän.

Rõngu khk, Soontaga v. Koguja Paul Johan Tamm 1889. H II 30, 921 (33).
Žanr

Tartu
Irk-ork

Eest irk-ork, tagant viuh-väuh.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Rannu khk. Kogujad Anne Antuk, Sirje Kiin, Juta Tammleht 1968. EKRK I 66, 152 (8).
Žanr

Eesti

 

 

Tartu
Heng-heng-heng

Heng-heng-heng, kaits paari kängi, matt raudrõngid, külimit kisaluid.

Tartu. Koguja Aleksander Puusep 1889. H III 9, 587 (2).
Žanr

Eesti
Kuum kivi

Kuum kivi aida all.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Tartu-Maarja khk. Koguja H. Uus 1890. H II 29, 601 (16).
Žanr

Siga
Eesti
Lõuna-Eesti
Moosemolk

Moosemolk, eevestelk, ise kõrr ja röövestölk.

Maarja-Magdaleena khk, Saare v. Koguja Karl Eduard Martinson 1889. H II 28, 598 (1).
Žanr

Erinevad loomad-linnud
Eesti
Köster kündis

Köster kündis, paadam patsis, ingel laulis keset küla.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Tartu. Koguja R. Maksim 1895. E 18985 (2).
Žanr