Koduloomad ja -linnud

Taluellu kuulusid koduloomad ja -linnud: härjad, lehmad, lambad, kitsed, hobused, sead, kassid-koerad, mõnikord ka eesel. Lindudeks olid kuked-kanad ning ka koduhaned ja -pardid. Inimestel oli taluloomadega lähedane suhe – neist paljudel olid oma nimed ja isiksused. Koduloomi õpiti lähedalt tundma juba lapsena karjas käies. 
   Loomade heaolu ja sigimine kindlustas ka inimesele toidu ja jõukuse. Loomi märgati, nende tundeid väljendati naljatlevates loomahäälte tõlgendustes kui muudes lauludes. Kui neiu abiellumisel kodunt lahkus, siis pulmalaulude sõnul jäid teda taga nutma kodu, ema-isa ja lehmad, kelle eest ta oli hoolt kandnud. 
    Koduloomadega oli suhe ka mõneti keeruline, sest inimesed vaevasid neid rasketel töödel (nagu ka iseendid) ning kasvatasid neid müügiks ja söögiks. Põhjamaal oleks raske olnud ilma töö- ja kariloomateta ära elada. Loomatapmine oli tookordse elu vältimatu osa, kuid öelgem, et inimene tegi seda vastutustundega. Raske sündmus oli seatapp ja sellega seotud tunnete kohta ütleb mõndagi väljend, „vennaihu sööma“. Oma pere siga ei tapetud ise, vaid selleks kutsuti külast keegi teine, ning peeti kinni vastavast kombestikust. Kõik saadused kasutati hoolikalt ära ning minema ei visatud ühtki toiduraasukest. 

    Eriline koht on kukel, kellel arvati olevat võim kurjade vaimude üle. Kukk mõõdab oma kiremisega aega ja kuulutab koidu saabumist, ning Piibli järgi peavad kolmanda kukelaulu ajal kurjad vaimud põgenema. Lõuna-Eesti kirikutornide otsas on risti asemel kukk. Sarnaselt metslindudega võib kukk olla tark ja anda inimesele nõu. Tänapäeval on kukelaulu mõõtmistega avastatud, et kukk on tõesti suurepärane kell, kes laulab kindlate ajavahemike järel. 
    Maagilist jõudu on omistatud munadele, mis on olnud rituaalseks toiduks lihavõttepühadel, jüripäeval, karjalaskepäeval, suvistepühadel, ja mida on pakutud kosilasele. Kuid mune on maetud ka lambalauta lambaõnne saamiseks.
    Mitmetes rahvajuttudes kaitsevad taluloomad ja -linnud end koos metsloomade vastu, sümboliseerides niiviisi pere ühtehoidmist. 

Taive Särg

Eesti
Tark kana

Tark kana ka kõrvetab nõgestes taguotsa ära.

Lõuna-Eesti
Tark kana

Tark kana ka nõgõsih palotas perse äraq.

Põlva khk, Timo v, Rooma k. Koguja Joosep Tobre 1891. H III 11, 708 (14). 11635. Eesti tõlge: Taive Särg, inglise: Maarja VIllandi-Reiljan.
Žanr

Eesti
Aed tehakse

Siis alles tehakse aed ümber, ku hunt haned ära sõi.

English
Fence is made

The fence is made only when wolf has eaten up geese.

Kodavere khk, Sadala v. Koguja Anna Lindvere 1950. RKM II 27, 298 (109). 43. Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.
Žanr

Eesti
Härg libedal

Kui härg läheb libedale teele, siis kukub.

Lõuna-Eesti
Härg nilbõ pääl

Ku härg nilbõ pääle käümä lätt, sis maaha pillus.

Vastseliina khk, Setomaa. Koguja Hindrik Prants 1890. H II 3, 580 (40). 1851. Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.
Žanr

Eesti
Ei see koer jänest too

Ei see koer jänest too, mis vägise viiakse metsa.

English
A dog will bring no hare

A dog will bring no hare when forced to go to forest.

Palamuse khk, Kaarepere v. Koguja Helene Maasen 1888. H II 27, 239 (8). 4030.
Žanr

Eesti
Mees koera ei sööda

Mees siis koera ei sööda, kui ta jahti läheb.

English
A man doesn't feed a dog

A man doesn't feed a dog when he goes to hunt.

Helme khk. Koguja Hilja Sillaste. KKI 19, 437 (30). 6607.
Žanr