Päike, kuu ja tähed

Helifail
Tähemõrsja_noot
Eesti
Tähemõrsja

Tõusin üles hommikul,
enne varavalget.
Mis oli töö mul esimene?
Suur näo-pesemine,
lai pea-sugemine,
käbe jala-kängimine.
      Tegin tee tiigi poole,
jätsin jäljed järve poole.
Tõin juua Jutikule,
kandsin vett Karesele.
Mis ma leidsin sinna minnes,
mis [leidsin] koju tulles?
Nägin hobu surevat,
linalaka langevat.
Jooksin juurde vaatama –
katkusin jõhvi, katkusin teise,
viisin koju ema kätte.
      "Emakene, hellakene,
oh mu kandja, linnukene,
koo sa suured suurätid,
loo laiad laudlinad.
Otsa koo kuutähed,
peale koo päevatähed,
veerde vala vasklõnga,
keskele loo loogakirja.
Siis tuleb Kuu mulle kosja,
Agu kihlaviina andma."

    "Tere, ilus ilmatütar,
taeva all sa tark laps,
kas sust saab Päikse naine,
Päikse poja pruudikene?" –
"Päiksel on ju palju vaeva –
hommikul tõusmine,
õhtul looja minemine."
      "Tere, ilus ilmatütar,
taeva all sa tark laps,
kas sust saab Kuu naine,
Kuu poja pruudikene?“ –
"Ei must saa küll Kuu naist,
Kuu poja pruudikest.
Kuul on ju palju vaeva –
korra kaob, teise kasvab,
kolmanda puudub koguni.“
      "Tere, ilus ilmatütar,
taeva all sa tark laps,
kas sust saab Tähe naine,
Tähe poja pruudikene?“ –
"Tähele mul vaja minna,
Tähe poja naiseks saada.
Tähel on head hobused,
Tähel kaunid kaerasööjad.
Lakk neil pilvedele lehvib,
pea neil tantsib taevastesse,
huuled teevad kangapoole,
kabjad koovad kangast.“

Põlva sõba

 

 

 

 

 

 

Põlva khk. Sõba. A plaid.

Võro
Tähemõrsja

Tulli üles hummogulla;
inne varra valgõ'õta.
Miä oll' tüü mul edimäne? 
Suu oll' suuri mõskõmine,
pää oll' lagja sugimine,
jala käpe kängimine.
      Ai ma tii tiigi poolõ,
ai ma jäleq järve poolõ.
Tõi ma juvvaq Jutikõlõ,
kanni vett ma Kar'essele.
Miä löuse minnenäni,
kua ma kodo tullõnani?
Näi ma huu koolõvat,
linalaka lamõvat.
Kargsi mano kaemahe,
kaksi jõhe, kaksi katsi.
Vei ma kodo imä kätte.
      "Imäkene, helläkene,
kandijani, linnukõnõ,
kuaq sa suurõq suurätiq,
lasõq sa lajaq lavvarätiq.
Otsa kuaq kuutäheq,
pääle kuaq päävatäheq,
viirde valaq vaskelanga,
keskehe iks loogakirja.
Sõs tulõ Kuu jo kosjovallõ,
Ago viina andõmahe."

       "Tere, illos ilmatütär,
taiva all sa tarka latsi.
Kas sust saasõ Pääva naista,
Pääva poja pruudikõista?" –
"Pääval om jo pall'o vaiva –
hummogulla tõsõmine,
õdagulla minemine."
      "Tere, illos ilmatütär,
taiva all sa tarka latsi;
kas sust saasõ Kuu naista,
Kuu poja pruudikõista?“ –
"Ei must saaq joht Kuu naista,
Kuu poja pruudikõista.
Kuul om jo pall'o vaiva –
kõrra kaos, tõsõ kasus,
kolmanda om kogoni ilma.“
      "Tere, illos ilmatütär,
taiva all sa tarka latsi,
kas sust saasõ Tähe naista,
Tähe poja pruudikõista?“ –
"Tähele mul vaja minnäq,
Tähe poja naas'õs saiaq
Tähel ommaq hääq hobõsõq,
tähel kauniq kaarasüüjäq.
Liht näil pilvile libises,
pää neil tands'e taivissille,
huulõq hoiõ teieväq,
kabjaq kangast koiõvaq."

Põlva sõba riba

Mari Treial (Vierland), 1871–1921. Räpina khk, Veriora v < Põlva khk. Teksti koguja August Sibul 1906-1910. EÜS VIII 179 (104). Salvestaja Armas Otto Väisänen 1912. ERA, Fon. 29 e. Eesti, inglise tõlge: Taive Särg. Pilt: http://blog.iidadesign.eu/2011/10/

Pääväkäänäk Jaan Gutvese käsikirjas. About Sunturn in Jaan Gutves's folklore manuscript.
Käsikirja leht H IV 5, 714/5
Jaan Gutvese üles kirjutatud kalendripärimust Jakob Hurda kogus, mis asub nüüd Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis. The pages of folk poetry, recorded and sent by Jaan Gutves to the organiser of folklore collecting Jakob Hurt, which is now kept in the Estonian Folklore Archive of the Estonian Literary Museum.

 

Eesti
Pööripäev

Pööripäev, päiksel (päeval) pööratakse mustem pool peale. --- [Talvisel] pööripäeval pööratakse päiksel (päeval) jälle valgem pool peale.

Võro
Pääväkäänäk

Pääväkäänäk, pääväl käändäs mustõb puul pääle. --- Pääväkäänäkul [talvõl] käändäs pääväle jäll valgõp puul pääle.

Rõuge khk, Haanja v, SIka k. Koguja Jaan Gutves 1894. H IV 5, 714 (1), 715 (3). Eesti ja inglise tõlge: Taive Särg.
Žanr

Noorkuu püsti

Kui noorkuu oli püsti, siis pidi palju lapsi sündima. 

Noorkuu püsti 

 

English
Crescent Moon upright

When the crescent Moon was upright, many children would be born.

Nõo khk. Koguja Ülo Valk 1988. RKM II 412, 542 (12). Inglise tõlge: Taive Särg. Foto: Les Wilson 2015.

Noort kuud nähes tervitatakse teda järgmiselt

Kuu vanaks, mina nooreks;
leiva kikk kindlaks,
jahu matt jaksaks,
seale uni, saksale tõbi,
lambale laiskus,
mulle kitse kergus.

 

 

Lõuna-Eesti


 

Põlva khk, Navi l. Koguja Joosep Melzov 1893. E 8388 (22). Inglise tõlge: Taive Särg. Pilt: Jahumatt, omanik Mari Niiman, elas Pakri saarel, 1939 lahkus Eestist. Koguja Hele Eisler. ERM A 565:218, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/484107