Päike, kuu ja tähed

Helifail
Tähemõrsja_noot
Eesti
Tähemõrsja

Tõusin üles hommikul,
enne varavalget.
Mis oli töö mul esimene?
Suur näo-pesemine,
lai pea-sugemine,
käbe jala-kängimine.
      Tegin tee tiigi poole,
jätsin jäljed järve poole.
Tõin juua Jutikule,
kandsin vett Karesele.
Mis ma leidsin sinna minnes,
mis [leidsin] koju tulles?
Nägin hobu surevat,
linalaka langevat.
Jooksin juurde vaatama –
katkusin jõhvi, katkusin teise,
viisin koju ema kätte.
      "Emakene, hellakene,
oh mu kandja, linnukene,
koo sa suured suurätid,
loo laiad laudlinad.
Otsa koo kuutähed,
peale koo päevatähed,
veerde vala vasklõnga,
keskele loo loogakirja.
Siis tuleb Kuu mulle kosja,
Agu kihlaviina andma."

    "Tere, ilus ilmatütar,
taeva all sa tark laps,
kas sust saab Päikse naine,
Päikse poja pruudikene?" –
"Päiksel on ju palju vaeva –
hommikul tõusmine,
õhtul looja minemine."
      "Tere, ilus ilmatütar,
taeva all sa tark laps,
kas sust saab Kuu naine,
Kuu poja pruudikene?“ –
"Ei must saa küll Kuu naist,
Kuu poja pruudikest.
Kuul on ju palju vaeva –
korra kaob, teise kasvab,
kolmanda puudub koguni.“
      "Tere, ilus ilmatütar,
taeva all sa tark laps,
kas sust saab Tähe naine,
Tähe poja pruudikene?“ –
"Tähele mul vaja minna,
Tähe poja naiseks saada.
Tähel on head hobused,
Tähel kaunid kaerasööjad.
Lakk neil pilvedele lehvib,
pea neil tantsib taevastesse,
huuled teevad kangapoole,
kabjad koovad kangast.“

Põlva sõba

 

 

 

 

 

 

Põlva khk. Sõba. A plaid.

Võro
Tähemõrsja

Tulli üles hummogulla;
inne varra valgõ'õta.
Miä oll' tüü mul edimäne? 
Suu oll' suuri mõskõmine,
pää oll' lagja sugimine,
jala käpe kängimine.
      Ai ma tii tiigi poolõ,
ai ma jäleq järve poolõ.
Tõi ma juvvaq Jutikõlõ,
kanni vett ma Kar'essele.
Miä löuse minnenäni,
kua ma kodo tullõnani?
Näi ma huu koolõvat,
linalaka lamõvat.
Kargsi mano kaemahe,
kaksi jõhe, kaksi katsi.
Vei ma kodo imä kätte.
      "Imäkene, helläkene,
kandijani, linnukõnõ,
kuaq sa suurõq suurätiq,
lasõq sa lajaq lavvarätiq.
Otsa kuaq kuutäheq,
pääle kuaq päävatäheq,
viirde valaq vaskelanga,
keskehe iks loogakirja.
Sõs tulõ Kuu jo kosjovallõ,
Ago viina andõmahe."

       "Tere, illos ilmatütär,
taiva all sa tarka latsi.
Kas sust saasõ Pääva naista,
Pääva poja pruudikõista?" –
"Pääval om jo pall'o vaiva –
hummogulla tõsõmine,
õdagulla minemine."
      "Tere, illos ilmatütär,
taiva all sa tarka latsi;
kas sust saasõ Kuu naista,
Kuu poja pruudikõista?“ –
"Ei must saaq joht Kuu naista,
Kuu poja pruudikõista.
Kuul om jo pall'o vaiva –
kõrra kaos, tõsõ kasus,
kolmanda om kogoni ilma.“
      "Tere, illos ilmatütär,
taiva all sa tarka latsi,
kas sust saasõ Tähe naista,
Tähe poja pruudikõista?“ –
"Tähele mul vaja minnäq,
Tähe poja naas'õs saiaq
Tähel ommaq hääq hobõsõq,
tähel kauniq kaarasüüjäq.
Liht näil pilvile libises,
pää neil tands'e taivissille,
huulõq hoiõ teieväq,
kabjaq kangast koiõvaq."

Põlva sõba riba

Mari Treial (Vierland), 1871–1921. Räpina khk, Veriora v < Põlva khk. Teksti koguja August Sibul 1906-1910. EÜS VIII 179 (104). Salvestaja Armas Otto Väisänen 1912. ERA, Fon. 29 e. Eesti, inglise tõlge: Taive Särg. Pilt: http://blog.iidadesign.eu/2011/10/

Eesti
Veere päev! Veere venna juurde

Karjalaste laul. Õhtul.

Veere, veere, päevakene,
      elle elle leelo leelo,
veere sinna, kus su veli,
keerle sinna, kus su õde!
Veli viie versta taga,
õde kuue kuuse taga.
Seal sind hellalt hoitakse,
peo peal sind peetakse,
kamalus sind kantakse,
pannakse padjule magama,
siidi sisse puhkama,
kuldsängi kukkuma,
hõbesängi hõljuma.

Veere päev! Veere velle juurde

Karjalaste laul. Õhtul.

Veere, veere, päeväkene,
      elle elle leelo leelo,
veere sinnä, kos so veli,
sõõri sinnä, kos so sõsar!
Veli viie versta taga,
sõsar kuue kuuse taga.
Sääl so elläst oietasse,
peo pääl so peetässe,
kamalun so kannetasse,
pannas padjule magama,
siidi sisse puhkamaie,
kullasängi kukkumaie,
õbesängi õljumaie.

Kadri Katsan, 67 a. Kodavere khk, Peipsiäärne v, Varnja k. Viisi kirjutas üles August Liiv, sõnad Johannes Raja 1905. EÜS II 275 (1); EÜS II 442 (180). Eesti ja inglise tõlge: Taive Särg.

Veere päev! Harja otsimine noodid
Helifail
Kihnu
Harja otsimine

Viere, viere, pääväkene,
viere nüüd looja vettä müedä,
lasõ kasõlatvu kaudu!
      Ei olõ aega pääväl veerdä:
pääv soeb sulastõ päidä,
kammib karjalastõ päidä,
arib päidä armõtumil,
laamib1 neiu lakkasida.
      Suga kukkus käest merese,
arja külmä allikassõ,
laamilauda laenõtõssõ,
kammi suurõ kalda'esse.
      Päe läks Pietri palvõ'elle:
“Pieter, sa pühä mehe poega,
Andrus, sa amõtmehe poega,
mine tuõ mu suga merestä,
arja külmä allikasta,
laamilauda laenõtõsta,
kammi suurõ kalda'estä!”
      Pieter ei võtnud palvõ'eidä,
Andrus äidä sõnumida.
Päe läks ise illukesi,
müedä tiedä till'ukene,
müedä vettä väikene,
müedä kallast kaunikene,
müedä muad madalukene,
tõi oma sua merestä,
arja külmä allikasta,
laamilaua laenõtõsta.

kammib

Seeking the brush

Roll along, roll dear Sun,
Roll now by the creator's waters,
Sink down by way of the birch tree crowns!
      The Sun has no time to roll along:
the Sun is combing the heads of the serfs,
combing the heads of the herder children,
brushing the heads of the wretched,
smoothing the tresses of the maidens.
      The comb fell from the [sun's] hand into the sea,
the brush into the cold spring,
the rake into the waves,
the comb onto a vast coast.
      The Sun went to beg St. Peter:
“Peter, you son of a holy man,
Andrew, you son of an artisan,
go get my comb out of the sea,
the brush from the cold spring,
the rake from the waves,
the comb from the vast coast!”
      St. Peter did not listen to this prayer,
St. Andrew did not heed these good words.
The Sun went little by little,
the tiny one along the path,
the small one along the water,
the pretty one along the coast,
the setting one along the land.
The Sun brought it's comb from the sea,
the brush from the cold spring,
the rake from the waves.

Liis Alas, 87 a. Kihnu khk, Lemsi k. Salvestajad Herbert Tampere, August Pulst, RR 1937. ERA, Pl 57 A1. Ilmunud: ERlV IV: 55-58; VK VII:2, nr 1646, ERMA, nr 78.

Eesti
Kuuneitsi

Pikkadel talveõhtutel, kui vokid neitsite ees ja vanaemakeste käes virgalt vurisevad, siis kui hõbeselge kuu taeva küljes paistab, on vanadel inimestel kuuneitsist üht-teist kõnelda. Nooremad söövad lausa kõrvadega sõnu, kui vanaema pajatab, kuidas inimesed kuu peale saanud. 

Ükskord vanasti elanud üks vaenelaps kurja pererahva juures. Peremees ja perenaine pole talle ilmaski asu andnud. Alati pidi vaenelaps enne teisi tööle minema ning õhtul hilja pärast teisi pimedani väljas olema. Ka laupäeva õhtul ei tohtinud ta teistega koos sauna minna ikka alles pärast teisi. Kord tulnud ta saunast välja, võtnud viha ja pange kätte ning hakanud kuud paluma:

Kuukene, kullakene,
võta mind enesele!
Suvel söön ma soolata,
talvel käin ma kingata!

Siis võttis kuu vaeselapse üles enda manu. Tollest ajast saadik näemegi kuu peal väikest tüdrukut, ühes käes pang, teises viht. Kui maa peal veel kunagi mõni niisama hea laps leitakse kui too vaenelaps, siis võtab kuu ka tema enda juurde. Tänase päevani pole aga ühtegi sellist last veel leitud.

Võro
Kuuneitsi

Pikil talvitsil õdakil, ku vokiq vurisasõq virku neitside iin ja vannu imäkeisi käen, sõs, ku hõpõselge kuu taiva küllen paist, um vanul inemiisil kuuneitsist külält kõnõldaq. Noorõmbaq niu söönüq õnnõ naid sõnnu, ku vanaimä pajatas, kost kuu pääle inemine ollõv saanuq.
Üts'kõrd vanast ollõv üts' vaenõlats' elänu üte kur'a perremehe man. Perremiis ja perrenaanõ es olõq kunagi toolõ vaesõlõlatsõlõ aigu andnuq. Alasi oll' vaenõlats' pidänüq inne moid vällä minemä ja oll' õdakul jälq perän moid pidänüq püme’eni vällän olõma. 
Puul'päävä õdakul ka õs olõq toht'nuq moidõga üten sanna minnäq. Timä oll' alasi perän moid sannan käünüq. Üts'kõrd ollõv ta sannast vällä tulluq, pangi ja viha kätte võtnuq ni nakanuq kuud pallõma:

Kuukõnõ, kullakõnõ,
võtaq minnu hinele!
Suvõl ma süü soolaldaq,
talvõl käü ma kängäldäq!

Sõs oll' kuu vaesõlatsõ ärq üles võtnuq hinne manuq. Tuustsaaniq ollõvgi kuu pääl vaenõlats' pangi ja vihaga. Ku viil mõni nii hää lats' maa pääl löütäv ku tuu vaenõlats', sõs võttõv kuu ärq hinne manuq. Täämbätseniq pääväniq ei ollõv viil üttegi löüt. 

Rõuge khk, Vana-Roosa v. Koguja Anton Peeter Friedrich Kõiv 1889. H II 32, 269/9 (2). Võro keel: toim. Urmas Kalla; tõlked: trükitud Päär & Türnpu 2006.

Pääväkäänäk Jaan Gutvese käsikirjas. About Sunturn in Jaan Gutves's folklore manuscript.
Käsikirja leht H IV 5, 714/5
Jaan Gutvese üles kirjutatud kalendripärimust Jakob Hurda kogus, mis asub nüüd Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis. The pages of folk poetry, recorded and sent by Jaan Gutves to the organiser of folklore collecting Jakob Hurt, which is now kept in the Estonian Folklore Archive of the Estonian Literary Museum.

 

Eesti
Pööripäev

Pööripäev, päiksel (päeval) pööratakse mustem pool peale. --- [Talvisel] pööripäeval pööratakse päiksel (päeval) jälle valgem pool peale.

Võro
Pääväkäänäk

Pääväkäänäk, pääväl käändäs mustõb puul pääle. --- Pääväkäänäkul [talvõl] käändäs pääväle jäll valgõp puul pääle.

Rõuge khk, Haanja v, SIka k. Koguja Jaan Gutves 1894. H IV 5, 714 (1), 715 (3). Eesti ja inglise tõlge: Taive Särg.
Žanr

Eha ajal ei tohi last mähkida

Eha ajal ei tohi last mähkida, nii et eha aknast peale paistab; siis tuleb õnnetus.

English
Babies should not be swaddled during sunset

Babies should not be swaddled during sunset, so that the glow is seen from the window; then there will be an accident.

Els Bechmann, 60 a. Ambla khk, Tapa. Koguja J. Ekemann 1895. E 15122 (25). Inglise tõlge: Taive Särg.

Kui kuu päeva kätte jääb

Kui kuu päeva kätte jääb, siis on kõige parem ritsikaid ja prussakaid rohitseda (kaotada).

Võro
Kui kuu päävä kätte jääb

Ku kuu päävä kätte jääb, sis om kige parem ritsikad ja russakid rohitse (kaote).

Halliste khk, Kaarli v. Koguja Mihkel Ilus 1889. H II 22, 505 (20). Eesti ja inglise tõlge: Taive Särg.

Punane ämblik

Kui punast ämblikku näha, siis läheb soov täide. Võib kolme asja soovida. Peab nägema päikest ehk kuud ja valget hobust. Kahte asja peab kindlasti nägema.
 

English
If you see a red spider

If you see a red spider, your wish will come true. You can wish for three things. But you also must see the Sun or Moon and a white horse. Two must-sees.

Liidia Mets, 17 a. Tõstamaa khk, Seli k. Koguja Selma Redlich 1934. ERA II 79, 225 (1). Inglise tõlge: Taive Särg.

Palve läheb täide

Kui päike, kuu ja täht on korraga taevas, siis iga palve läheb täide.
 

The prayer will come true

When the Sun, Moon and Stars are in the sky at the same time, then all the wishes will come true.

Mari Raisk. Jämaja khk, Torgu v, Hänga k. Koguja Aino Ahurand 1937. ERA II 158, 260 (33). Inglise tõlge Taive Särg..

Mulgi
Hää aeg ehituse palkisid raiuda

Kui kuu hommikul päikese valguse kätte jääda, siis olla hää ehituse palkisid raiuda, sest need ei mädaneda millalgi ära.
 

Halliste khk. Koguja Hans Sulsenberg 1893. H II 42, 438 (18). Inglise tõlge: Taive Särg

Mulgi
Kui kuu ja päikene korraga taevas

Kui kuu ja päikene korraga taevas, siis ei pidada midägi vilja külümä, sest kuu vaadata terad ärä ja sest ei olla siis midägi lootust.

Saarde khk. Koguja Jaan Jakobson 1889. H II 22, 803 (6). Inglise tõlge: Taive Särg.

Ei või kapsaid külvata

Kui kuu ja päike korraga üleval, ei või kapsa taimi külida.

Cabbage plants cannot be sown

Cabbage plants cannot be sown when the Sun and Moon are shining together.

Otepää khk. Koguja Johann Kukrus 1897. E 33463 (32). Inglise tõlge: Taive Särg.

Ei tohi herneid ja ube külvata

Kui kuu ja päev on üheskoos taevas, siis herneid ja ube - need on loomaviljad - ei või külvata. 

Võro
Uba ni herneh - ei või noid külbä

Ku kuu ja päiv ommaq üteliisi taivan, sõs herne ja oaq - nuu ommaq nii loomaviläq - sõs ei või noid külbä.

Kaarli Huma, snd 1853. Põlva khk, Võru v, Kääpa k. Koguja Ija Daniel 1937. ERA II 160, 325 (21). Eesti ja inglise tõlge: Taive Särg.

Ära külva, kui kuu näeb

Üldseadus külvamise kohta: ära külva, kui kuu näeb.
 

English
Do not sow when the Moon sees

General law about sowing: do not sow when the Moon sees.

Haljala khk, Aaspere v. Koguja Julius Reepärg 1937. ERA II 152, 601 (97.1). Inglise tõlge: Taive Särg.

Süüakse kuud

Kui on kuu või päikese varjutus, siis kuud või päikest süüakse. On selline kõnepruuk: Kuud või päeva süüakse = varjutatakse. Kui tahetakse näha, kuidas süüakse, siis tuuakse vesi ämbriga õue peale ja vaadatakse sinna sisse. Siis näed, kuidas suured vaglad päikest või kuud söövad. 

Võro
Kuud süvväs

Kui kuud ehk päivä varjotetas, sis süvväs kuud ehk päiva. Redensart1: Kuud od.[er]2 päivä süvvas = varjotetas. Kui nätä tahetas, kuis süvväs, sis tuvvas pang vett moro pääle ja kaetas sisse. Sis näet, kuis suureq vaglaq päivä ehk kuud sööväq.

1 kõnekäänd (sks k)

või (sks k)

Põlva khk. Koguja Jakob Hurt 1866. H, R 2, 24 (132). Eesti ja inglise tõlge: Taive Särg.

 
 

Päikese ja kuu varjutamine

Päikese ja kuu varjutamine tulevat sellest, et: säitse pilve tükki asuvat päikese ehk kuu kallale, üks võtvat ühest tõine tõisest äärest, kuni pimedaks jäeb.
 

Räpina khk. Koguja Joosep Poolakess 1889. H II 32, 641 (9).

Tartu
Päeva söövat lepä lusikuga

Pääva varjutamine arvati, et teda süüdävät ärä. Kui läbi klaasi vaadata, sis olevat nähä, et üks päeva söövat lepä lusikuga.

Tartu-Maarja khk. Koguja Joh. Lõhmusmägi (Johann/Johannes Mägi) 1890. H II 29, 431 (79). Inglise tõlge: Taive Särg.

Päikese varjutuse aeal süiakse vana päikest

Päikse varjutuse aeal on vana rahvas õige kurvad, ütlevad: nüüd süiakse vana päikest ja õerutatakse uut.

Tarvastu khk. Jaak Käger 1890. H IV 3, 267 (8). 

Päikesevarjutuse ajal tuleb kaevud kinni katta

Päikesevarjutuse ajal kaevusid vaja kinni katta, muidu läheb kaevus vesi rikki.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Koguja Matthias Johann Eisen. E 8° 9, 50 (172). 

Päikest ja kuud puhastavad inglid

Päikese ja kuu varjutamisest usuti, et kui parajalt neid varjutatakse, siis olevat inglid neid puhastamas. Kord puhastatavad ainult üks külg, kord teine külg, kord koguni kõik terve kuu ehk päike; sest nõnda pea kui päikese ehk kuu pääl plekisi näha olla, võtvad kohe inglid puhastamise ette. Suitsetadud klaas silmi ees hoides olla just tunda/näha, kuida inglid töös olevat.

English
The Sun and Moon are cleaned by angels

The eclipse of the Sun and Moon was believed to mean that while they were eclipsed, angels were cleaning them. Sometimes only one side is cleansed, sometimes the other side, sometimes even the entire Moon or the Sun; because as soon as spots are visible on the Sun or the Moon, the angels immediately start cleaning. Keeping a smoked glass in front of your eyes, you can see, how the angels are at work.

Puhja khk ja v, Konguta v. Koguja Jaan Kenkmann 1888. H IV 3, 783/4 (1). Inglise tõlge: Taive Särg.

Kuud puhastati

Kui kuu ehk päikese varjutus oli, siis uskus vanarahvas, et kuud ehk päikest puhastadi, sest pärast varjutamist hüüdnud nad ükstõise vasta: "Vaata! On palju heledam kui enne oli, on heledam!"
 

The Moon was cleaned

When there was a lunar or solar eclipse, the ancient people believed that the Moon, or the Sun, was cleaned, because after the eclipse, they shouted to each other: "Look! It's much brighter than before, it's brighter!"

Helme khk. Koguja Jaan Soots 1895. H I 7, 504 (158). Inglise tõlge: Taive Särg.

Viimnepäev

Päikese- ja kuuvarjutus – rahvas kardab, et viimnepäev tuleb.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Vastseliina khk. Koguja Ilja Daniel 1937. ERA II 160, 229/30 (32).

Kuu tõmbab vett üles

Kuu tõmbab vett üles. Noor kuu kui olevat, siis jõed paisuvad, tõmbab vett jõedest ja meredest oma juurde.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Karula khk. Koguja Mall Hiiemäe 1973. RKM II 308, 99 (66).

Noorkuu püsti

Kui noorkuu oli püsti, siis pidi palju lapsi sündima. 

Noorkuu püsti 

 

English
Crescent Moon upright

When the crescent Moon was upright, many children would be born.

Nõo khk. Koguja Ülo Valk 1988. RKM II 412, 542 (12). Inglise tõlge: Taive Särg. Foto: Les Wilson 2015.

Päike ohje pääästmas
Võro
Päiv uhjõ pästmäh

Uni tulõ uigatõn, 
           villa kombalii,
läbi laanõ lauldõ'õn, 
          villa kombalii.

Refr:  Villa kompalija,
          villai, villai, villaija,
          villai, villai, villaija,
          villa kompalija.

Regi perän pedäjäne,
kausspuu kadajanõ.
Mõtsa läts´ mehe tii,
suhu suitsõta obõnõ,
puttuq uhjaq uibu’ehe,
sebivitsaq visnapuudõ.
Kutsõ kuuda, palssi päivä,
kuu es kuulõq kutsumist,
Päiv es palju pallõmist,
kuu kullõl´ kulu all,
päiv mõtõl´ mõtsa takan.

Eesti
Päike ohje päästmas

Uni tuleb huigates, 
                villa kombalii,
läbi laane lauldes, 
                villa kombalii.

Refr:        Villa kompalija,
                villai, villai, villaija,
                villai, villai, villaija,
                villa kompalija.

Regi järel männipuust,
kandpalk1 kadakast.
Metsa läks mehe tee,
sohu suisteta hobune,
puutusid ohjad õunapuusse,
sebivitsad2 kirsipuusse,
Kutsusin kuud, palusin päikest,
kuu ei kuulnud kutsumist,
päike paljut palumist,
kuu kuulas kulu all,
päike mõtles metsa taga.

1 põiksidemed ree kodarapaaride vahel 

2 sebivits – kaustavits – kausta ja jalase nina ühendav vits; kaust – jalasega paralleelne pikipuu ree kodarate otsas

Eva Emers, 60 a, Lotta Anderson, 70 a. Sangaste khk, Sangaste v. Teksti kogujad Alfred Mõttus ja Jaan Sossi 1911, viisi koguja August Kiiss 1909. EÜS VI 378/9 (69); EÜS VI 207 (74). Eesti ja inglise tõlge: Taive Särg, Urmas Kalla..

Noore kuu vastu võtmine

Tere, tere noor kuu,
mina nooreks, sina vanaks,
mina kirbu kergeks,
sina raud raskeks.

Lõuna-Eesti
Herta Valgepää, 14 a. Puhja khk, Kavilda v. A 1034 (15). Inglise tõlge: Taive Särg.
Žanr

Tartu
Kuu laul

Tere, tere noor kuu,
sinu silmad segasest;
minu silmad selgest.
Jahumatt jaksast,
leivakikk´ kindlast,
pengi paksusest ja
raua raskusest.
Sina vanast ja
mina noorest.

Märkus: Neid sõnu lauldud siis, kui noort kuud esimest korda nähtud, siis olla selles kuus kahklemata hää olnud, nii usti umbes Moorama vallas.

Anu Jürgenson, 81 a. Tartu-Maarja khk, Maramaa v. Koguja A. Mäetam 1921. ERM 64, 4 (1), [59120]. Inglise tõlge: Taive Särg.
Žanr

Kui noort kuud nähti, siis sooviti

Kui noort kuud nähti, siis raputati põlle ja öeldi: "Tere, tere noor kuu! Kingi mulle..." Siis öeldi see asi, mida sooviti.
 

English
When the new Moon was seen

When the new Moon was seen, the apron was shaken and said: "Hello, hello young Moon! Give me..." Then the desired thing was said.

Tartu Tütartlaste Gümnaasium. Koguja N. Pehka. E 81379 (3). Inglise tõlge: Taive Särg.

Noort kuud nähes tervitatakse teda järgmiselt

Kuu vanaks, mina nooreks;
leiva kikk kindlaks,
jahu matt jaksaks,
seale uni, saksale tõbi,
lambale laiskus,
mulle kitse kergus.

 

 

Lõuna-Eesti


 

Põlva khk, Navi l. Koguja Joosep Melzov 1893. E 8388 (22). Inglise tõlge: Taive Särg. Pilt: Jahumatt, omanik Mari Niiman, elas Pakri saarel, 1939 lahkus Eestist. Koguja Hele Eisler. ERM A 565:218, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/484107

Tartu
Laut lambaid täis

Laut lammid täis, keraoinas keskel.

English
The barn is full of lambs

The barn is full of lambs, with a wether in the middle.

Kursi khk. Koguja Tõnu Riomar 1888. H II 27, 111 (56). Inglise tõlge: Taive Särg.
Žanr

Eesti
Vanal kuul tehtud aed

Vanal kuul tehtud aed vaob, noorel kerkib.

English
A fence made during the waning Moon

A fence made during the waning Moon will sink and a fence made during the waxing moon will rise.

Pilistvere khk, Kabala v, Kurla k. Koguja Hans Lindeberg 1889. H II 26, 894 (21). 33. Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.
Žanr

Eesti
Lõuna-Eesti
Augusti välk

Augusti vanakuu välk valmistab villä.

Kolga-Jaani khk. Koguja M. Kaur 1889. H III 7, 655 (154). 467. Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.
Žanr

Eesti
Tartu
Hernet tee

Hernet tee siis, kui kuu kaaris ja päevad paaris.

Kambja khk, Krüüdneri v. Koguja A. Ammon 1922. E, StK 16, 38 (7). 1229. Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.
Žanr

Eesti
Kuu muudab

Kuu muudab ilma.

Mulgi
Kuu muut

Kuu muut ilma.

Helme khk. Koguja M. Tomp 1889. H II 25, 264 (312). 4723. Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.
Žanr

Eesti
Sõela- ja Kooditähed

Kui jüripäevaks hakkavad Sõela- ja Kooditähed õhtul maha käima, siis sel kevadel pead vara suvivilja külvama, aga kui tähed viivitavad, siis võid vilja külvamisega ka viivitada.

Võro
Sõgla- ja kooditähed

Kui jüripääväs Sõgla- ja Kooditähed õdagutse aoga maaha nakasõ käümä, sis tuu keväjä piäd varra tõugu tegemä, aga kui tähed viitvä, sis võit tõu tegemisega ka viitä.

Vastseliina khk. Koguja Jaan Jakobson 1903. H II 71, 422 (7). 2816. Eesti tõlge: Taive Särg; inglise: Maarja Villandi-Reiljan.
Žanr

Eesti
Kui Sõel maha tuleb

Kui Sõel (tähtkuju) kolm nädalat enne jõulu maha tuleb, saab hea suvi.

Võro
Ku Sõkl mahaq tulõ

Ku "sõkl" (tähekogu) enne jõulu kolm nädälit mahaq tulõ, saa hää suvi.

Liis Peltser, 77 a. Hargla khk, Taheva v < Mõniste v. Kogujad Herbert Tampere, Selma Lätt (Kutti) 1935. ERA II 115,16 (24). Eesti ja inglise tõlge Taive Särg, võro Urmas Kalla.

Eesti
Homset päeva

Homset päeva pole keegi näinud.

Võro
Hommenist päeva

Hommenist päeva pole keegi näinud.

Urvaste khk. Koguja J. Janson 1889. H I 32, 402 (15). 1464. Eesti tõlge: Taive Särg; inglise: Maarja Villandi-Reiljan.
Žanr

Eesti
Homne päev

Homne päev öö taga, ülehomne mäe taga. 

Mulgi
Hommenen päev

Hommenen päev öö taga, ülehommen mäe taga.

Karksi khk. Koguja Jaak Kivisäkk 1889. E 45965 (47). 1466. Eesti tõlge: Taive Särg; inglise: Maarja Villandi-Reiljan.
Žanr

Eesti
Jüripäeva aegu

Jüripäeva aegu [annab] agu aole kätt, jakobipäeva aegu laseb lahti.

Võro
Jüripäiva aigu

Jüripäiva aigu agu aole kätt, jakobipäiva aigu laskva valla.

Sangaste khk. Koguja P. Rose 1892. H II 44, 731/2 (13). 156. Eesti tõlge: Taive Särg.
Žanr

Eesti
Aastal on pööripäev

Aastal on pööripäev, inimesel meelemuutus.

Mulgi
Aastel om pöörupäev

Aastel om pöörupäev, inimesel mõttemuudetus.

Karksi khk. Koguja Jaak Kivisäkk 1893. H, R 5, 108 (52). 7. Eesti tõlge: Taive Särg; inglise: Maarja Villandi-Reiljan.
Žanr

Helifail
Eesti
Õhtulaul
Seto
Õdagolaul
Setomaa. Anna Vabarna ?. KKI, RL. 4904 (07).