Metsa- ja puuvaimud
Võigas koht: koht metsas, kus sageli eksitakse, Sääl käib metsaljas ja eksivad inimesed ära sinna.
Valitud keelel puudub tõlge.
Võigas – metsavaim, mis inimesi metsas eksitab. Üks jälg olevat tal lapse jälje moodi, teine jälg olla kui oksa või hao jälg. Kütid teavad tast palju kõnelda.
Võegas – metsavaim, mis inimesi metsas eksitab. Üks jälg olema tal lapse jäl´le moodi, teine jälg olla kui oksa või haa jälg. Kütid tiadvad tast palju kõnelda.
Kui inimene ilma [juukse]lahuta on, siis eksib ta metsa ära.
Should a man be in a forest without a strand of hair, he will be lost in there.
Kel teine pool pead otsimata jäetakse see eksib teed käies ära.
Kel töine poole pääd ots´mada jäetes, sie essüb tied käien ära.
Kes metsas ära eksib, nähes nagu oleks kõik kohad, mis tuttavad olnud, ära pöörnud, ja ise siis üksi rada ringi rändab, see pöörgu mõni riie ehk müts pahempidi, Siis pöörab ka ilm jälle õigeks. Eksiteele vidajaks peetakse vanasarvikut. Nii olla ta mitut, kes metsas kadunud loomi otsinud, krapi ja kella helinaga metsa vidanud, ja mõnda eksind inimest kukelauluga pääle veel sügavamasse metsa saatnud.
Valitud keelel puudub tõlge.
Kui inimene ära eksib, siis olla ta kurja vaimu jälgede peal. Ka muidu ei võida sellest peaseda, kui pannakse müts tagurpidi päha. Ehk kui see ei aita, siis peab nenda kaua ootama, kunni kukk laulma hakkab, siis peaseda sellest kimbatusest.
Korra olnud üks mees üsna oma kodu ligidal ära eksinud, ei ole enam aru saanud, kus kohtas tema olnud. Ta käinud mitu korda ringi, aga ikka tulnud tema ühe ja sellesama koha peale välja – ei ole aga kuskile mujale saanud. Viimaks unutanud ta ka oma nime ära, tema ei ole enam teadnud, kes ta on. Küll pöörnud tema mütsi tagaspidi päha, aga keegi1 ei ole aitanud. Ta istunud viimaks maha, et kukelaulu oodata. Kui kukk laulnud, läinud tema silmad nagu unest lahti ja ta saanud kohe aru, kus kohtas tema on.
1 miski
Valitud keelel puudub tõlge.
Meie pool vanainimeste jutu järel tuntakse sõna Mardus – noor neiukese-kujuline hää metsavaim – kes elutseb kaugel järvede ja soode ja rabade taga asuvates metsa-saarestikes. Tema töö on suurtes metsades kesadel lillesid õitsema korraltada ja uusi ilusamaid suuve1 soetata. Ja kui keegi metsa all kondides tundmata häälitsemist kuulis, siis otsustati, et see on marduse häälitsemine. Juhtus aga keegi metshallija jälgetesse ära eksima, pärast välja pääses, siis peetud seda hää metsavaimu Marduse juhatuseks. Tema elupaik olema kõige rohkem meie pool Endla järve ümbrus, kus kümned kilumeetrid praegu soosid, rabasid ja saarestikku asub. Järv ise on 3 kilumeetrid läbimõõt. Selle keskel asub 10 vakamaa suurus metsa-saarestik. Sääl olema tema armsam elupaik suvetel.
1 suvesid
Valitud keelel puudub tõlge.
Haldjas on vaim. Metsas ja igal pool on neid. Mu ema kõneles, et igal puul oli vanasti oma hing sees. See oli siis see haldjas.
Aldjas om üits vaim. Mõtsan ja egän kotussen om neid. Miu emä kõnel, egäl puul ollu oma eng sehen vanast. Sii olli sis aldjas.
Metsa al´las = metsa al´lad. Oli siin väga tähtis sõna = metsa hoidja, valvaja, metsavaimude ülem. Päris Leiekülä sõna. See on metsavaim, elutseb metsas, tal on palju abilisi.
Nad käivad kevadeti mängimas nagu jänesed, hulgana koos. Kui (noor) naine juhtub sinna juurde, siis võtavad nad ta enda kilda, enda sekka mängima – nagu libahundi: see oli kah ju naisterahvas, kes viidi metsa.
Metsa al´las = metsa al´lad. Oli siin vägä tähtis sõna = metsa oidja, valvaja, metsavaimude ülem. Peris Leiekülä sõna. Sii on metsa vaim, elutseb metsas, pal´lu abilisi.
Mängimäs käivä niigu jänessed kevadi, partii kuus. Kui (nuur) naisterahvas juhtub sinna ulka, siis võtavad oma kilda, oma sekkä mängimä – nagu libaunt: sii oli kah ju naisterahvas, viidi metsa.
Tartu pool sai seda tihti kuulda, et ald´jas pidi olema metsas, metsald´jas.
Jaanipääva õhtul käidi metsas sõnajalaõit otsimas, sobrati mööda metsa. See õis pidi andma inimesele suure võimuse kõigi asjade üle. Aga metsaldjas pidi kaitsema sõnajalaõit.
Valitud keelel puudub tõlge.
Metsa ei tohi magama jääda, kui alb oled old (midagi halba, pahandust teind), siis metsaldjas kägistab su ää. (Karjalastele nii öeldud.)
Valitud keelel puudub tõlge.
Eksimine. Vanatondi1 jälgede peal. [Jutustaja ise on ükskord eksinud tuttavasse kohta: Järsku oli maailm teisipidi, nägi talu üleval kõrgel.] Peab liigutama vasaku jala varbaid ja kui siiski ei ärka sellest vaimustusest, siis peab hädas lugema hakkama – kolm korda Issameiet2 – siis ärkab üles vaimustusest.
1 Vanakuradi, paganliku vaimu
2 Meie Isa palvet
[Eksimine:] Vanatondi jälgi pial. [Jutustaja ise eksind tuttavasse kohta: järsku maailm teisipidi, näeb talu üleval kõrges.] Vasaku jala varvit piab liigutama ja kui mitte ei ärki sest vaimustusest, siis peab lugema akkama ädäga – kolm korda issameiet – siis ärkib üles vaimustusest.