Metsad, niidud
Ühe halja oksa peal,
Refr: üks ja kaks ja kolm,
laulsivad kaks linnukeist.
Refr: üks ja kaks ja kolm.
Seal, kus jättis peiu neiut,
jättis peiu neiut,
laulis laulja linnuke.
Refr: üks ja kaks ja kolm (2x).
Enne kui sind maha jätan,1
peavad kivid sulama,
kuldsed tähed mustaks mingu,
taevas kukub kalju peal’.
Enne kui sind maha jätan,
kukub kuusik kummuli,
jõed jooksmast seisma jäägu,
järved ära kuivagu.
Ühe halja oksa peal
laulsivad kaks linnukeist.
Seal, kus jättis peiu neiut,
laulis laulja linnuke.
1 Salmi struktuur ja refräänid korduvad sarnaselt järgmistes salmides.
On a green branch,
Refr: one and two and three,
two little birds were singing.
Refr: one and two and three.
Where the young man left the maiden,
the young man left the maiden,
a singing bird sang.
Refr: one and two and three (2x).
Before I leave you,1
stones must melt away,
golden stars must turn black,
the sky must fall on the cliffs.
Before I leave you,
the spruce forest must fall,
the rivers must stop flowing,
the lakes must dry up.
On a single green branch,
two little birds were singing.
Where the young man left the maiden,
a singing bird sang.
1 The structure of the stanza and the refrains repeat similarly in the following stanzas.
Me oleme kolm õekest,
kus me, kolm, kokku saame,
kolm kokku, neli ühte –
kolm kokku kukkuma,
neli ühte laulma?
Võsa on meie vahel,
kuusik meie kohal.
Oh mu veli, velleke,
ihu kirves kirjuvars,
tapper1 tee tuliteravaks,
raiu võsa me vahelt,
raiu kuusik me kohalt,
siis me, kolm, kokku saame,
kolm kokku, neli ühte –
kolm kokku kukkuma,
neli ühte laulma.
Küll on laulu, kui ma laulan,
küll on viisi, kui veeretan.
Ära sõin ma kure kurgu,
ära sõin ma lõo lõua,
sest mu kurk on kumedam,
sest mu hääl on heledam.
1 kirves
Me olem kolmeksi sõsare,
kus me, kolmi, kokku saame,
kolmi kokku, nel´lä ütte –
kolmi kokku kukkumaie,
nel´lä ütte laulamaie?
Varik oo meie vahele,
kuusik meie kotte'elle.
Oh mu veli, vellekene,
ihva kirves kirjuvarsi,
tapper tii tuliteräves,
raiu varik me vahelta,
kuusik meie kotte'elta –
siis me kolmi kokku saame
kolmi kokku, nel'lä ütte,
kolmi kokku kukkumaie,
nel'lä ütte laulamaie.
Küll oo laulu, kui ma laulan,
küll oo viisi, kui veereten.
Ärä sei ma kure kurgu,
ärä sei ma lõo lõvva,
sest mu kurk oo kumedame,
sest mu ääl oo eledame.
Kes seal kiirub loogametsas?
Kalevine poisikene.
Mis ta seal siis tööd ka tegi?
Suvel tegi suuri saane,
talvel tahus jalaseid.
Kes sääl keero loogamõtsan?1
Kalevine poisikene.
Mis ta sääl siis tööd ka tegi?
Suvel tegi suuri saane,
talvõl tahuts´ jalasida.
1 keero loogametsan: keero loogamets – rahvalauludes levinud väljend, võiks tähendada kõverate puudega metsa, kust saab materjal hobuselooga jaoks; kuid see võiks tähendada ka metsatöö helide tegemist, näiteks sae kiirgumist, kiljumist. .
Kes seal metsas puid raiub?
Refr.Toome tüvi, toome latv,
toomel ilusad õied.
Mihkel metsas puid raiub.
Kes seal süüa järgi viib?
Manni süüa järgi viib.
"Söö, söö, Mihklikene!"
"Ei või süüa, Mannikene."
"Miks nii, Mihklikene?"
"Käsi katki, Mannikene."
"Mähin kinni, Mihklikene."
Kes sääl mõtsan puidõ ragu?
Refr: Toomõ tümi, toomõ ladu,
toomõl iluse häälmäq.
Mihkel mõtsan puidõ ragu.
Kes sääl süvvä perra vei?
Manni süvvä perra vei.
"Süüq, süüq, Mihklikene!"
"Ei või süvvaq, Mannikõnõ."
"Melle nii, Mihklikene?"
"Käsi katski, Mannikõnõ."
"Mähin kinni, Mihklikene."
Mets ja maa kõik hingab unerahus,
kõik maailma katab pime öö,
:,: kuu see tõuseb taevaservalt üles,
lõppenud on kõik see päevatöö. :,:
Kena neiu kõndis metsa ääres
süles oidis väikest lapsukest.
:,: "Maga, laps, veel viimast kord mu süles,
ei sind enam varja minu rind." :,:
Neiu väikse maja poole ruttas,
pani lapse ukse najale
:,: ja siis ise kiirel sammul ruttas
kiirelt jooksva jõe laintesse. :,:
"Sina oled armu keeldud vili,
vanemate pattu kannad sa,
:,: sest kui ärkad elust unest üles
ei sind enam varja minu rind." :,:
Üks jahimees läks välja
seal kasemetsa pool,
üks jahimees läks välja, välja,
seal kasemetsa pool.
Refr. Suvi oli kätte tulemas,
tali oli mööda minemas,
:,: toomingatel õienupud
kõik oli lahti minemas. :,:1
Tal teepeal vastu tuli
noor ilus tütarlaps.
Ta teretas ja hüidis:
"Kuspool su mõtted on?"
"Kus muiale mu mõtted,
kui kasemetsa pool"
Üks jahimees läks välja,
seal kasemetsa pool.
Refr. Käi kapsasse, käi kapsasse,
ära sina kaali kaksaku,
:,: kui lähed kaali kallale,
siis lasen koerad vallale. :,:
"Kus muiale mu mõtted
kui kasemetsa pool."
1 Igale värsipaarile lisatakse sarnasel kombel refrään, kuid viimastel salmidel on teine refrään.
Ridassaarest ma tean nii palju, et minu isa oli 74 aastat vana, kui ära sures, ja sinna on juba 40 aaastat kui ta sures. Ja rääkis, et Ridassaar ja Kääbassaar ja siin soo sees on kõik nisukesed saared tekkinuva põlemise tagajärjel. Et varem on olnud siin kõik suur mets. Toda tõendavat see, et Peipsi rand siin, ranna ääres, kui laine uhab kallast maha, siis tuleva vällä säält turba maad, suured põlenud männi kannut. Ja isegi ma sain heinamaa seest omal ajal suure tamme, kust saie kaks rummu puid põlenud tüvega.
Noo see tähendab, siin oli suur mets ja nee saaret on jäänüt soo sisse liivakünkat. Nisukesed. mis ei ole põlenuva. Ongi siis Palksaar, Mikitsaar, Ridassaar, Vaheliksaar, Kääbassaar. Kääbassaares oli 2 talu omal ajal ja nüüd on ka sääl üks maja veel olemas.
Ridassaare kohta räägiti, et kunagi vanal ajal, sõja ajal, olevat nii palju inimesi tapetud, et ridastikku olnu neid laipu täis ja olevat sellest nime saanud, et Ridassaar, rääkis minu isa.
Kääbassaar samuti ikka sõja tagajärjel, et noh kääpa, kus ollivad kääpad vai matusset, et olevat saanud nime tollest.
No muud erilist ei tea. Mina ükskord küsisi, loodusuurijate seltsi kirjutasi, et kas ei ole meie vana raamatutes vai üleval, et siin on suur mets. Pedaspää küla on see, et siin pedajamets ollu nii suur. Et omal ajal tulluva siia, kostki Venemaalt tullu siia eestlasi. Ja sis akasid siin eluaset säädma, kui puu külge lehma kinni köidi, akanud põldu tegema, ja niiviisi pikapeale tekkis küla siia, Pedaspää saanu nime. No vot ei tea, minu vanavanema rääkinüva sellest juba, aga no see küll kindel, et siin mets oli, seda tõendab praegu järve äärest tuleva nee põlenu kännu välla. Muud ma ei tea erilist ütelda praegu.
Refr: Oi imed, võe imed,
imed mis olid metsa sees.
Mis seal metsas tehti?
Kullakangast kooti.:
Refr: Oi imed, võe imed,
imed mis olid metsa sees. :,:
Mis seal metsas tehti?
Pillerkaari peeti.
Kass kudus kangast,
hiir keris niiti,
jänes jagas lõngu,
põder pesi põrandat
susi survas1 teri,
karu jahvatas kama,
siga kaevas kartuleid,
siil korjas herneid.
Rott keetis roa,
ei jõua vett tuua.
Käskis oinast vett tuua,
oinas laisk ei ta lähe.
Oinas ütles: "Mää-ää,
küll ma homme lä-hen!"
Kukk küpsetas kooki,
orav tegi õlle.
Peoleo mänge pilli,
tuvi lõi trummi.
Rebasel on reekene,
kana käis ristsetel.
Lammas laulab hällällää,
--- laulujoru teeb.
Vares tuli vaderiks,
peni peo peremeheks.
Laul läks otsa,
loomad jäid metsa.
Pillerkaari pidäma ja
trilla-tralla tegema.
Refr :,: Oi imed, võe imed,
imed mis oll´ metsa seeh. :,:
:,: Mis sääl mõtsan tehti?
Kull´akangast koeti. :,:
Refr :,: Oi imed, võe imed,
imed mis oll´ metsa seeh. :,:
Mis seäl mõtsan tehti?
Pillerkaari peeti.
Kass kudi kangast,
hiir keri niiti,
jänes jagas´ langu,
põdõr mõsk põrmadut
susi survõ teri,
karo jahvat kama,
siga kai kartokit,
siil kor´as´ hernit.
Rott´ keedi ruvva,
jovva-as vett tuvva.
Käsi oinast vii perrä,
oinas laisk e-ta lää.
Oinas ütel´: "Mää-ää,
küll ma humme lää-ää!"
Kukk küdsi kuuki,
orrav teie olle.
Piho mänge pilli,
tuvi lõi trummi.
Rebäsel om riikese,
kana käve kaijatsel
Lammas laulda hällällää,
--- laulujoru tee.
Varõs tull´ vaderis,
pini pido peremehes.
Laul lätsi otsa,
looma jäivä metsa.
Pill´erkaari pidämä ja
trilla-tralla tegemä.