Metsad, niidud

Ühe halja oksa peal
Helifail
Eesti
Ühe halja oksa peal

Ühe halja oksa peal,
     Refr: üks ja kaks ja kolm, 
laulsivad kaks linnukeist.
     Refr: üks ja kaks ja kolm.
Seal, kus jättis peiu neiut,
                jättis peiu neiut,
laulis laulja linnuke.
     Refr: üks ja kaks ja kolm (2x).

Enne kui sind maha jätan,1
peavad kivid sulama,
kuldsed tähed mustaks mingu,
taevas kukub kalju peal’.

Enne kui sind maha jätan,
kukub kuusik kummuli,
jõed jooksmast seisma jäägu,
järved ära kuivagu.

Ühe halja oksa peal
laulsivad kaks linnukeist.
Seal, kus jättis peiu neiut,
laulis laulja linnuke.

1 Salmi struktuur ja refräänid on välja kirjutatud ainult esimese salmi kohta, need korduvad sarnaselt järgmistes salmides.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Leena Jänes, snd 1888. Läti NSV, Valka raj, Lipši k < Karula khk, Koiküla. Koguja Hilja Kokamägi. RKM, Mgn. II 1604 g.

Helifail
Eesti
Mets neidude vahel
English
A forest stands between the maidens
Greete Jents, snd 1884, Karkski khk, Nuia al. Koguja Selma Lätt 1911. RKM, Mgn. II 585 e. ERMA 59.

Helifail
Eesti
Kes seal loogametsas
Lõuna-Eesti
Kes seal keeru loogamõtsas
Alice Porosson, 68 a. Põlva khk, Laho k. Koguja Herbert Tampere 1965. RKM, Mgn. II 1121 a. Lit: E. Tampere 1986.

Helifail
Eesti
Sõrmemähkimine

Kes seal metsas puid raiub?
    Refr.Toome tüvi, toome latv,
toomel ilusad õied.

Mihkel metsas puid raiub.
Kes seal süüa järgi viib?
Manni süüa järgi viib.
"Söö, söö, Mihklikene"
"Miks nii, Mihklikene?"
"Käsi katki, Mannikõnõ."
"Mähin kinni, Mihklikene."

Võro
Sõrmõmähkmine

Kes sääl mõtsan puidõ ragu?
    Refr: Toomõ tümi, toomõ ladu,
toomõl iluse häälmäq.

Mihkel mõtsan puidõ ragu.
Kes sääl süvvä perra vei?
Manni süvvä perra vei.
"Süüq, süüq, Mihklikene!"
"Ei või süvvaq, Mannikõnõ."
"Melle nii, Mihklikene?"
"Käsi katski, Mannikõnõ."
"Mähin kinni, Mihklikene."

Helene Kukk, 68 a. Tallinn < Sangaste khk. Salvestajad Hilja Kokamägi ja Ingrid Rüütel 1962. RKM, Mgn. II 802 h. Lit: Erna Tampere 1983. Eesti ja inglise tõlge: Taive Särg.

Helifail
Eesti
Mets ja maa kõik hingab unerahus

Mets ja maa kõik hingab unerahus,
kõik maailma katab pime öö,
:,: kuu see tõuseb taevaservalt üles,
lõppenud on kõik see päevatöö. :,: 

Kena neiu kõndis metsa ääres
süles oidis väikest lapsukest.
:,: "Maga, laps, veel viimast kord mu süles,
ei sind enam varja minu rind." :,: 

Neiu väikse maja poole ruttas,
pani lapse ukse najale
:,: ja siis ise kiirel sammul ruttas
kiirelt jooksva jõe laintesse. :,: 

"Sina oled armu keeldud vili,
vanemate pattu kannad sa,
:,: sest kui ärkad elust unest üles
ei sind enam varja minu rind." :,:

English
The forest and land all breathe in the peace

The forest and the earth all breathe in peaceful sleep,
all the world is covered with dark night,
:,: the moon is rising from the edge of heaven,
all the day's work is done. :,: 

A pretty maiden was walking at the woods
with a little child in her arms.
:,:: "Come, child, one last time in my arms,
my bosom will shelter thee no more." :,: 

The maid hurried towards a little house,
she put the baby by the door
:,: and then with a quick step, she hurried
into the swift flowing river. :,: 

"Thou are the forbidden fruit of love,
thou bearest the sin of thy parents,
:,:: for when thou wakest out of thy sleep,
my breast shall shelter thee no more." :,:

Ida Oidermaa, snd 1913. Salvestaja Heikki Silvet RKM, Mgn. II 3326 (11). Lit, inglise tõlge: Taive Särg.

Helifail
Eesti
Üks jahimees läks metsa
English
A hunter went into the forest
Karula khk. Salvestaja Vaike Sarv 1973. RKM, Mgn. II 2367 e.

Helifail
Eesti
Kaks neiut metsa kõndma läks
English
Two girls went for a walk in the forest
Põlva khk. Salvestaja Herbert Tampere 1965. RKM, Mgn. II 1122 a

Eesti
Põlenud metsade kännud
Helifail

 

Helifail
Tartu
Põlenud metsade kännud

Ridassaarest ma tean nii palju, et minu isa oli 74 aastat vana, kui ära sures, ja sinna on juba 40 aaastat kui ta sures. Ja rääkis, et Ridassaar ja Kääbassaar ja siin soo sees on kõik nisukesed saared tekkinuva põlemise tagajärjel. Et varem on olnud siin kõik suur mets. Toda tõendavat see, et Peipsi rand siin, ranna ääres, kui laine uhab kallast maha, siis tuleva vällä säält turba maad, suured põlenud männi kannut. Ja isegi ma sain heinamaa seest omal ajal suure tamme, kust saie kaks rummu puid põlenud tüvega. 
Noo see tähendab, siin oli suur mets ja nee saaret on jäänüt soo sisse liivakünkat. Nisukesed. mis ei ole põlenuva. Ongi siis Palksaar, Mikitsaar, Ridassaar, Vaheliksaar, Kääbassaar. Kääbassaares oli 2 talu omal ajal ja nüüd on ka sääl üks maja veel olemas. 
Ridassaare kohta räägiti, et kunagi vanal ajal, sõja ajal, olevat nii palju inimesi tapetud, et ridastikku olnu neid laipu täis ja olevat sellest nime saanud, et Ridassaar, rääkis minu isa.
Kääbassaar samuti ikka sõja tagajärjel, et noh kääpa, kus ollivad kääpad vai matusset, et olevat saanud nime tollest.

No muud erilist ei tea. Mina ükskord küsisi, loodusuurijate seltsi kirjutasi, et kas ei ole meie vana raamatutes vai üleval, et siin on suur mets. Pedaspää küla on see, et siin pedajamets ollu nii suur. Et omal ajal tulluva siia, kostki Venemaalt tullu siia eestlasi. Ja sis akasid siin eluaset säädma, kui puu külge lehma kinni köidi, akanud põldu tegema, ja niiviisi pikapeale tekkis küla siia, Pedaspää saanu nime. No vot ei tea, minu vanavanema rääkinüva sellest juba, aga no see küll kindel, et siin mets oli, seda tõendab praegu järve äärest tuleva nee põlenu kännu välla. Muud ma ei tea erilist ütelda praegu. 

Gustav Toots, snd 1902. Võnnu khk, Meerapalu k/n, Pedaspää k. Salvestaja Mall Hiiemäe 1980. RKM, Mgn. II 3347 (11, 12). Lit, inglise tõlge: Taive Särg.

Helifail
Eesti
Imed, mis seal metsas
Seto
Imed, mis sääl metsas
Veera Pähnapuu, snd 1916, ja koor. Setomaa, Järvesuu v, Põrste k. Salvestajad M. Sarv ja K. Langsepp. RKM, Mgn. II 3025 (1).