Metsad, niidud
Lapsi keelati maad peksmast, sest maal ju samuti vaim sees nagu meilgi, ega ta muidu ennast ehi ega muuda. Rohtu ei tohtinud kiskuda ega asjata maasse auku puurida.
Valitud keelel puudub tõlge.
Kes seal metsas puid raiub?
Refr.Toome tüvi, toome latv,
toomel ilusad õied.
Mihkel metsas puid raiub.
Kes seal süüa järgi viib?
Manni süüa järgi viib.
"Söö, söö, Mihklikene"
"Miks nii, Mihklikene?"
"Käsi katki, Mannikõnõ."
"Mähin kinni, Mihklikene."
Kes sääl mõtsan puidõ ragu?
Refr: Toomõ tümi, toomõ ladu,
toomõl iluse häälmäq.
Mihkel mõtsan puidõ ragu.
Kes sääl süvvä perra vei?
Manni süvvä perra vei.
"Süüq, süüq, Mihklikene!"
"Ei või süvvaq, Mannikõnõ."
"Melle nii, Mihklikene?"
"Käsi katski, Mannikõnõ."
"Mähin kinni, Mihklikene."
Ridassaarest ma tean nii palju, et minu isa oli 74 aastat vana, kui ära sures, ja sinna on juba 40 aaastat kui ta sures. Ja rääkis, et Ridassaar ja Kääbassaar ja siin soo sees on kõik nisukesed saared tekkinuva põlemise tagajärjel. Et varem on olnud siin kõik suur mets. Toda tõendavat see, et Peipsi rand siin, ranna ääres, kui laine uhab kallast maha, siis tuleva vällä säält turba maad, suured põlenud männi kannut. Ja isegi ma sain heinamaa seest omal ajal suure tamme, kust saie kaks rummu puid põlenud tüvega.
Noo see tähendab, siin oli suur mets ja nee saaret on jäänüt soo sisse liivakünkat. Nisukesed. mis ei ole põlenuva. Ongi siis Palksaar, Mikitsaar, Ridassaar, Vaheliksaar, Kääbassaar. Kääbassaares oli 2 talu omal ajal ja nüüd on ka sääl üks maja veel olemas.
Ridassaare kohta räägiti, et kunagi vanal ajal, sõja ajal, olevat nii palju inimesi tapetud, et ridastikku olnu neid laipu täis ja olevat sellest nime saanud, et Ridassaar, rääkis minu isa.
Kääbassaar samuti ikka sõja tagajärjel, et noh kääpa, kus ollivad kääpad vai matusset, et olevat saanud nime tollest.
No muud erilist ei tea. Mina ükskord küsisi, loodusuurijate seltsi kirjutasi, et kas ei ole meie vana raamatutes vai üleval, et siin on suur mets. Pedaspää küla on see, et siin pedajamets ollu nii suur. Et omal ajal tulluva siia, kostki Venemaalt tullu siia eestlasi. Ja sis akasid siin eluaset säädma, kui puu külge lehma kinni köidi, akanud põldu tegema, ja niiviisi pikapeale tekkis küla siia, Pedaspää saanu nime. No vot ei tea, minu vanavanema rääkinüva sellest juba, aga no see küll kindel, et siin mets oli, seda tõendab praegu järve äärest tuleva nee põlenu kännu välla. Muud ma ei tea erilist ütelda praegu.