Ma läksi Mikult tulda tuoma (Kurg kündmas + Vaeslapse lohutamine, regilaul)

Kristiina Maas

Mõega k, pärit Mäla k (1975)

Meedia mängimiseks pead oma veebilehitsejat värskendama.

Viimane viisirida kordub kuni laulu lõpuni.
[1. viisirea 3. ja 4. silbi h on vahel madalam.]

See on juba ka ikka täitsa vana laul. Sellel pole ka viit jälle mitte. Sellel on niisama jälle äiu-äiu viis ikka.

Ma läksi Mikult tuld tuoma,
Miku koerad minu peale,
mina Miku pinu peale,
Miku pinu pilla-palla.
Sealt sain Tuoma tua peale,
Tuoma tuba tümsatelle.
Sialt sain Malle paari peale,
Malle paari paugatelle.
Mis mina sialta iesta leidsin?
Leidsin kured kündemasta,
araka see äestamasta,
tetred tiibu laskemasta.
Ma lõin kurel küüru pihta,
arakale aute pihta,
tetrel teise tiiva pihta.
Akkasin kurge lüpsema,
kurg sie lüpsis kulbitäie,
arakas sie kannutäie,
pihelgase püti täie,
:,: suure saaretuori täie. :,:
:,: Siis tuli meile vaesid lapsi, :,:
:,: torkas sõrme piimapütti. :,:
:,: Ma lõin lapsel sõrme pihta, :,:
:,: laps läks nurka nuttema, :,:
:,: ahju taha alisema. :,:
:,: Läksin lasta vaigistama: :,:
:,: “Ole vaida, vaene lapsi, :,:
:,: isa tuleb omme koju, :,:
:,: ema tuleb tunaomme, :,:
:,: tuob sul peosa püülisaia, :,:
:,: õlma sies tuob õperaha, :,:
:,: vaka sies tuob vaskeraha, :,:
:,: kinda otsas killingid ja :,:
:,: kamalu sies ernekauni.” :,:

Seda laulis mu vanaema.
E. Tampere: Ja mis puhul tema seda laulis?
K. Maas: Vat siis, kui ikka laps pandi kiigu sisse magama. Vanasti olid ju nõuksed kiigud. [---] laps pandi sinna magama ja siis hakati, noh, jalaga seda kiigutama ja siis lauldi ise. Ja siis ise kujuti sukavarrast seal midagid, kas kinnast või sokki või sukka, ja siis lauldi sedamuodi. Ja siis kiigutati nii kaua, kui laps jäi magama.

Läksin Mikult tuld tooma, Miku koerad tulid kallale, mina jooksin ära. Leidsin kure kündmast ja haraka äestamast. Hakkasin neid lüpsma, kurg lüpsis kulbitäie, harakas kannutäie. Tuli vaeslaps, torkas sõrme piimapütti. Ma lõin lapsele sõrme pihta, laps hakkas nutma. Hakkasin last vaigistama: isa ja ema tulevad koju, toovad sulle saia, hernekaunu ja hulga hõbe- ning vaskraha.

Kristiina Maas, 1910–2000, Mõega k, pärit Mäla k. Salvestasid E. Tampere, I. Rüütel ja O. Kiis 1975. RKM, Mgn II 2679 r [124].