Vassili Oidekivi (Kiisa Vassel)

Kiisa Vassel (Vassili Oidekivi) ja Padaeite Vassel (Vassili Väli) laulmas Muhu meestelaule, Kantsi k. Foto I. Rüütel 1975. ERA, Foto 11151.

Muhu kogumismatkade oluliseks eesmärgiks oligi salvestada kohalikku külalaulu ja koguda nende kohta andmeid. Hea juhus oli meile kätte mänginud võimaluse salvestada vanu meestelaule üsna ehedas olukorras, kus koos laulis grupp mehi, kellest enamus oli ka varem koos laulnud ja kellel oli palju ühist repertuaari. /---/ Tõsi, sõnade meenutamiseks kasutati ka käsikirjalisi laulikuid. Põhilised laulude teadjad ja eestvedajad /---/ olid Villem Saarik, Bärni Tuulik, August Vokk, Vassili Väli, Mihkel Alt ja Vassili Oidekivi. (“Kogumisolukordadest ja -eesmärkidest”, Rüütel 2016: 28)

Vana meestelaulu stiili esindasid kõige puhtamalt kaks Vasselit – Oidekivi ja Väli ehk perenimede järgi Kiisa Vassel ja Padaeite Vassel. Esimene sai mulle hääle järgi tuttavaks juba Martini lindi järgi. Nad on kasvanud Kantsi külas, kus Padaeite elab praegugi, kuid Kiisa Vassel on ehitanud maja Liivale. Nende lauludki on ehtsad meestelaulud, sama ehtne on esitus. Ajuti võis täheldada tõelist eestütlemist ja järgilaulmist. Näis olevat otstarbekas neid ja Suuremõisa mehi omaette uuesti lindistada ja esialgselt sai juba selsamal laupäeval mehi koju sõidutades kokku leppida. (“Kogumisolukordadest ja -eesmärkidest”, Rüütel 2016: 21–22)

Vasselite lindistamine ei läinud korda nii lihtsalt. Esimene üritus ebaõnnestus, sest Oidekivi oli lihtsalt kadunud. Otsisime küll kodunt, küll põllult, kus ta pidi väetist külvama, kuid asjatult. Pärast olid isegi pereliikmed, kes küll enne meid kui tülitajaid veidi viltu olid vaadanud, otsima hakanud. Teisel korral said laulud siiski lauldud, kuigi mõnigi kord kippusid sõnad käest ununema. Oidekivi otsis rohtu veinipudelist, kuid see tegi asja pikapeale hullemaks. (“Kogumisolukordadest ja -eesmärkidest”, Rüütel 2016: 23)

Omapärase tämbri ja huvitava repertuaariga laulja Vassili Väli (Padaeite Vassel) laulis ka regivärsilise laulu “Must naine”, viisi rütmiliselt ja meloodiliselt varieerides, säilitades loomulikud sõnarõhud. Kaks Kantsiküla Vasselit – Padaeite ja Kiisa Vassel (Vassili Väli ja Vassili Oidekivi) laulsid “Musta naist” jm laule duetina. Viimane liitus tihti alles poole värsi pealt või selle lõpus ning kordas seda poolkõnelises maneeris. Meeste regiviisides esines varieerumisi, mis moodustasid heterofoonseid põikumisi nagu riimilistes rühmalauludeski. (“Meestelaulude muusikast ja esitusstiilist”, Rüütel 2016: 101)

Laulud:

• 19. Oh sa armas aeg nüid aga (Sepa maja)
• 20. Sie Muhumaa üks merelaid
• 21. Oh poisid, jätke kurvastus
• 22. Laul oli otsas, nüid mina puhka
• 23. Jaanikuus, kui õitsvad uad
• 25. Nüid algavad nuodiluod (tantsulaul)
• 27. Kus lõpeb aga meie põllusiht

Vassili Oidekivi, 1905–1982, Liiva k, pärit Kantsi k. Salvestasid I. Rüütel, O. Kõiva, K. Salve ja O. Kiis Suuremõisa külas 1974.