Maritsa jõe kaldal (ringmäng ja tantsulaul). Sõnad Peeter Jakobson

Villem Saarik, Bärni Tuulik, August Vokk, Juula Saarik

Laheküla, Suuremõisa k, Liiva k, Soonda k (1974)

Meedia mängimiseks pead oma veebilehitsejat värskendama.

[Improviseeritud mitmehäälsus. Laulavad kohati kolmes paralleeloktavis (tenor Villem Saarik, oktav kõrgemalt tema naine [Juula Saarik], oktav madalamalt August Vokk; Bärni Tuulik saadab põhihäält kohati tertsis või markeerib põhiastmete akordide alumist heli. Laulu lõppedes alustab Villem Saarik hoogsalt tantsulaulu “Sui oli kätte tulemas”.]

Maritsa jõe kaldal kord istusin ma
ja lainete liikumist vaatsin,
:,: sie pani mind südamest õhkama
ja mõtte(i)d m(in)a kodu puol saatsin.:,:

Siis lähenes neiu kui lõunamaa õis,
lillekorviga kaldale tuli,
:,: ta noppis selle korvikese lillesid täis
ja seisates ütles ta mulle. :,:

Oh noormees, oh noormees, miks kurvastad end,
sest ammu on lõppenud sõda,
:,: ja vaata, kuis õitseb Bulgaaria pind
ja kenasti kohab Maritsa. :,:

Selle kenale neiule vastasin ma,
küll kalju on Eestimaa pinnal,
:,: kus orud ja aasad kui paradiis,
ja viinapuud mägede rinnal. :,:

Kristallides säravad ojad ja jõed,
nad jooksevad mägedest alla.
:,: Nad kaljude lõhedest otsivad tied,
all õitsevad orud ja aasad. :,:

Vaat sinna kord viibib minu mõte ja miel,
kus tasane Eestimaa rada,
:,: kus neiukene truudust oli vandunud mul,
vaat seda mina igatsen taga. :,:

Sui oli kätte tulemas,
tali oli mööda minemas,
kasukad ja karvamütsid
olid maha minemas.

:,: Äiapapa, äiamamma
ütlesid^e mulle ellaste:
ära sina tütart kaisuta,
tütar ei saa magada. :,:

Vene-Türgi sõda on lõppenud ja neiu meelitab noort eesti sõdurit jääma kaunisse Bulgaariasse. See vastab, et Bulgaaria on küll ilus maa, aga ta igatseb kodumaad ja kallimat, kes talle Eestis truudust vandus. Lõpus on tantsulaul, mida lauldi mängides põhilaulu iga salmi järel.

Villem Saarik, 1909–1978, Laheküla; Bärni Tuulik, 1914–1980, Suuremõisa k; August Vokk, 1913–1994, Liiva k, pärit Suuremõisa k; Juula Saarik, 1907–1987, Laheküla, pärit Soonda k. Salvestasid I. Rüütel ja O. Kiis 1974. RKM, Mgn I 6 k [88].