Film “Muhulased Kihnu päevadel” tutvustab muhulaste esinemist Kihnu päevadel 1994. a. Salvestused on tehtud koos ETV võttegrupiga. Režissöör oli Ruti Murusalu, operaator Rein Lillmaa. Need kaadrid toovad vaatajateni pärimuskultuuri tänapäevases kontekstis – tegemist on organiseeritud esinemisega kaasaegsetel pidustustel. Sündmus iseenesest on ehe Kihnu pidu, filmimiseks pole midagi lavastatud. Näeme traditsioonilisi Muhu tantse viljeleva ansambli “Ätses” esinemist ning tantsijaid saatvat vokaal-instrumentaalansamblit “Laulusõbrad”, kes esitab lisaks ka eraldi mõne laulu. /---/
Lisaks Muhus laiemalt tuntud rahvalauludele esitab kapell laulu “Kodusaar Muhu”. Selle autoriks on Arno Kask, kes mängis Vabariiklikus orkestrijuhtide orkestris koos ansambli “Laulusõbrad” juhendaja Vello Tikerpaluga. Kuuldes, et Vello on Muhust, otsustas Arno Kask kinkida talle laulu, mille “Laulusõbrad” lülitasid oma repertuaari. Laulu “Muhu kalurivalss” on loonud muhulane, Vabadussõjas osalenud Vassili Kask, keda on peetud ka “Kupu Kaarli” ja “Muhulase noomituse” sõnade autoriks. Need kajastavad muutusi Muhu eluolus I maailmasõja lõppedes ja iseseisva Eesti riigi algaastatel. Laulu “Kaks kuulsat veskit Lõuna-Muhumaal” (“Vesiaa mees”) autor on muhulane Mihkel Toom. “Muhumaa” teksti on luuletanud saarlane Antonina Klaas, viisi seadnud tema abikaasa, õigeusu preester ja koorijuht Andres (Andrei) Klaas.
“Laulusõbrad” 1990. a tantsupeol. L. Peegli erakogu.
Tantsurühm “Ätses” tantsib Muhus 20. sajandi alguses populaarseid seltskonnatantse. Kõiki lugusid saadab kapell. Lisaks muhulastele oli Kihnu päevadele kutsutud ka Viinistu rahvamaja tantsurühm. Tantsijad olid pärit endisest Kuusalu kihelkonnast. Muhulaste esinemise ajal tantsisid nad tuttavaid tantse kaasa laululava ees murul. Nii võib kõrvutada sama tantsu erinevaid variante. Lõpuvalssi tantsivad kaasa ka kihnlased. Väärib tähelepanu ka tantsustiili erinevus spontaansel tantsimisel (filmis “Laulumängud Suuremõisa külas”) ja esinemisel.
Laulud ja tantsud
Salvestasid I. Rüütel, R. Murusalu, R. Lillma, E. Potter 1994. Film FAV 256.
Toimetajad Janika Oras, Kadi Sarv
Tõlge inglise keelde Inna Feldbach, Olga Ivaškevitš
Projektijuht Risto Järv
Veebilahendus Lorem Ipsum
Kaanefoto “Kuivastu sadam 20. saj alguses. Vasakul aurulaev General Suvortsev, paremal Muhu uisk”. 1910–1919, Saaremaa Muuseum, SM F 3761:1514 F.
Väljaandes on avaldatud Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi, Eesti Rahva Muuseumi, Saaremaa Muuseumi, Rahvusarhiivi filmiarhiivi ja Eesti Filmi Instituudi materjale.
Täname abi eest andmete täpsustamisel: Mihkel Jürisson, Martin Kivisoo, Meelis ja Marti Mereäär, Muhu Pärandikool, Helmut Noot, Airi Nõmm, Leena Peegel, Ago Rullingo, Irena Tarvis, Heiske Tuul, Tiiu Tuust, Kadri Tüür ja Viia Väli.
Ansambel Trad.Attack!
Haridus- ja Teadusministeerium (projekt IUT22-4)
Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus)
Eesti Kultuurkapital
EKM Teaduskirjastus, 2018
© ja ℗ Eesti Kirjandusmuuseum, 2018
© Ingrid Rüütel
ISBN 978-9949-586-77-6
[CD, DVD ja tekstivihik]
Helirežii ja CD master Jaan Tamm
DVD montaaž ja master Jaan Kolberg
Toimetanud Janika Oras
Tõlge inglise keelde Inna Feldbach
Keeletoimetajad Olga Ivaškevitš, Kadri Tamm
Kujundanud Krista Saare
Trükk Kruul
Tiražeerija Baltic Disc AS
Toimetanud Asta Niinemets
Viisid noodistanud Janika Oras, Ingrid Rüütel, Ludmilla Toon
Viisid toimetanud Ingrid Rüütel, Edna Tuvi
Noodigraafika Edna Tuvi
Tekstid litereerinud Erna Tampere, Riina Rehe, Alviine Schmuul, Ingrid Rüütel
Murdekeelt toimetanud Alviine Schmuul
Resümee tõlkinud Inna Feldbach
Küljendanud ja kujundanud Krista Saare
Trükk Greif