Pauline Vapper (Kõue Liina)

Pauline Vapper. Foto O. Kiis 1975. ERA, Foto 11167.

Üheks kõige saagirohkemaks paigaks osutus tänavu Suuremõisa küla. Sealt olid pärit kolm laulumeest – Bärni Tuulik, Villem Saarik ja August Vokk. Sama küla naistelt lindistasime ja filmisime aga laulumänge, eestvedajaks oli Pauline Vapper. (“Kogumisolukordadest ja -eesmärkidest”, Rüütel 2016: 19)

Teiseks suuremaks ettevõtteks, mis nõudis jälle paar päeva, oli laulumängude filmimine. /---/ Tuli ka Eesti Raadio poolt mitmel korral lindistatud Pauline Vapper ehk Kõue Liina. /---/ Oli selge, et temast tuleb meie filmi solist, kuid tema ümber oli ka ringi vaja. /---/ Teised naised tulid kohale, kes õigel ajal, kes natuke hiljem, mõnd pidi veel täiendavalt kutsumas käima. Kõigil olid seljas rahvariided, mis esindasid Muhu riiete eri kihistusi viimase saja aasta kestel. Teiste seas hiilgas Kõue Liina vanemas, tumeoranžis seelikus ja geomeetrilise ornamendiga tanus. Need olid ta vanaema omad olnud. Kuid ta teadis veel vanemastki riidemoest, mida ta ise näinud polnud, kuid millest vanemad inimesed rääkinud olid. Tähelepanelik meel ja hea mälu on tal tõesti. Mängude ajal selgus, et mõned naised ei osanud suurt midagi ja Kõue Liina pidi kõik ette tegema, ise imestades: „No ma ei saa aru, kuidas sa kõik ära oled unustanud! Kas sa siis ei mäleta, kui me ... õue peal mängisime?” Oli märgata, et ta oli veidi julgust võtnud, nähtavasti siis oli filmis esinemine temalegi sündmuseks. /---/. (“Kogumisolukordadest ja -eesmärkidest”, Rüütel 2016: 23–25)

Naiste suhtumine lauludes esinevatesse obstsöönsustesse oli erinev. Kui näiteks Nuka Kati (Jekaterina Lahke) ja Kõue Liina (Pauline Vapperi) lauludes polnud need haruldased, nad võtsid seda kui elu osa, siis Mõisa Villemi naine püüdis oma meest tagasi hoida... (“Kogumisolukordadest ja -eesmärkidest”, Rüütel 2016: 19)

Pauline Vapperi kohta vt ka “Eesti rahvamuusika antoloogiast”.

Filmid:

Pauline Vapper, 1904–2004, Suuremõisa I k. Salvestasid I. Rüütel, E. Tampere, V. Ojanurme, O. Kiis 1975; I. Rüütel, M. Soosaar, H. Eller ja H. Aasaru 1984.

Väljaanne

Esitajad

Helisalvestused

Filmid

Veebiväljaanne

Toimetajad Janika Oras, Kadi Sarv
Tõlge inglise keelde Inna Feldbach, Olga Ivaškevitš
Projektijuht Risto Järv
Veebilahendus Lorem Ipsum
Kaanefoto “Kuivastu sadam 20. saj alguses. Vasakul aurulaev General Suvortsev, paremal Muhu uisk”. 1910–1919, Saaremaa Muuseum, SM F 3761:1514 F.

Väljaandes on avaldatud Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi, Eesti Rahva Muuseumi, Saaremaa Muuseumi, Rahvusarhiivi filmiarhiivi ja Eesti Filmi Instituudi materjale.

Täname abi eest andmete täpsustamisel: Mihkel Jürisson, Martin Kivisoo, Meelis ja Marti Mereäär, Muhu Pärandikool, Helmut Noot, Airi Nõmm, Leena Peegel, Ago Rullingo, Irena Tarvis, Heiske Tuul, Tiiu Tuust, Kadri Tüür ja Viia Väli.

Toetajad

Ansambel Trad.Attack!
Haridus- ja Teadusministeerium (projekt IUT22-4)
Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus)
Eesti Kultuurkapital

Väljaandja

EKM Teaduskirjastus, 2018
© ja ℗ Eesti Kirjandusmuuseum, 2018
© Ingrid Rüütel
ISBN 978-9949-586-77-6

Veebiväljaande alus

Muhu rahvamuusikat, laulumänge ja tantse

Kogunud ja koostanud Ingrid Rüütel.
Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 9. Tartu 2015

[CD, DVD ja tekstivihik]
Helirežii ja CD master Jaan Tamm
DVD montaaž ja master Jaan Kolberg
Toimetanud Janika Oras
Tõlge inglise keelde Inna Feldbach
Keeletoimetajad Olga Ivaškevitš, Kadri Tamm
Kujundanud Krista Saare
Trükk Kruul
Tiražeerija Baltic Disc AS

Rüütel, Ingrid. Muhumaa laule ja lugusid. Mis on jäänud jälgedesse II

Tartu: EKM Teaduskirjastus 2016

Toimetanud Asta Niinemets
Viisid noodistanud Janika Oras, Ingrid Rüütel, Ludmilla Toon
Viisid toimetanud Ingrid Rüütel, Edna Tuvi
Noodigraafika Edna Tuvi
Tekstid litereerinud Erna Tampere, Riina Rehe, Alviine Schmuul, Ingrid Rüütel
Murdekeelt toimetanud Alviine Schmuul
Resümee tõlkinud Inna Feldbach
Küljendanud ja kujundanud Krista Saare
Trükk Greif