Kui Muhu taadid kuulevad
ja kuuleb noorem sugu,
siis tahan teile jutusta
üht kentsakamat lugu,
:,: mis Kupu-Kaarel siin Muhu saarel
on üles märkind ja kirja torkind. :,:
Käisi juba Saksa aal
ühest külast külla,
imelisel Muhumaal
läbi kahe valla,
kus kupusari ja täide kari
mu abilised ja seltsilised.
Kord mind Saksa politsei
Viira külla rebis,
nõudis mune, pekki, võid –
Kupu Kaarel pigis.
Kuid toh-oh ime, saks pole pime,
ta sillatöhe mind saatis kohe.
Saksa Preisi junkruile
mängis Prantsus kolli,
parunite ülemvõim
langes kukerpalli.
Kõik kindad, sukad ja villatukad,
mis kantslist nõutud, sai omal jäetud.
:,: Palju nalja vabadus
Tallinnast tõi ühes,
viisid, kombed, kõik on uus,
Muhus vabad mehed. :,:
:,: Nad vallamajas kui sepapajas
kõik suitsetavad ja lori a’avad. :,:
:,: Noored Tõllud saare peal
seisavad kui kaljud.
Prassima ja hooplema
kõik on hirmus valjud. :,:
:,: Kuid hoidku jumal,
ei ole rumal
va Kupu Kaarel
siin Muhu saarel. :,:
Eesti laenupabereid
igaüks neist ostab,
Ober-Osti lademed
sukasäärde pistab.
Sest Muhu taadid on küllalt noodid,
nad Eesti pinda ei loegi hinda.
Meestevõtu komisjon
palju vaeva nägi,
asjad läksid segaseks,
tehti lihtsalt läbi.
Siis paari mehi, kes üle jähi,
seal välja mõistsid, kes sõita võiksid.
Ühte tõtt veel üteda
tahab Kaarel Kupu,
mis nii mitu päeva, ööd
on vaevanud mu nuppu.
Mõned momendid intelligendid
on saksaluised ja kadakpuised.
Tahab aga armasta
natukene ikka
Kupu-Kaarlit kotiga
mõni Muhu plika.
Pursui ma olen ja kosja tulen
puutallast reega ja palja teega.
:,: Mõnel on ehk on süda täis
Kupu-Kaarli poole,
et ta paljastada võis
Muhu elu vähe. :,:
:,: Kuid tühja aga, küll Narva taga
üksteist veel näeme, nüüd aga jääme. :,:
[Lõpus hõigatakse: “Hüvasti!”]
I maailmasõda on lõppenud, kuid vabadus toob kaasa ka vabamaid kombeid, mida laulumeister Kupu Kaarel laulus pilkab.
Tantsurühm “Ätses” ja ansambel “Laulusõbrad”: Herje Vilto, snd 1960; Mihkel Mereäär, snd 1964; Vello Tikerpalu, snd 1940; Leena Peegel, snd 1963; Indrek Keert, snd 1957; Aivo Opp, 1957–2009. Salvestasid I. Rüütel, R. Murusalu, R. Lillma, E. Potter 1994. ERA, FAV 256 [226].
Toimetajad Janika Oras, Kadi Sarv
Tõlge inglise keelde Inna Feldbach, Olga Ivaškevitš
Projektijuht Risto Järv
Veebilahendus Lorem Ipsum
Kaanefoto “Kuivastu sadam 20. saj alguses. Vasakul aurulaev General Suvortsev, paremal Muhu uisk”. 1910–1919, Saaremaa Muuseum, SM F 3761:1514 F.
Väljaandes on avaldatud Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi, Eesti Rahva Muuseumi, Saaremaa Muuseumi, Rahvusarhiivi filmiarhiivi ja Eesti Filmi Instituudi materjale.
Täname abi eest andmete täpsustamisel: Mihkel Jürisson, Martin Kivisoo, Meelis ja Marti Mereäär, Muhu Pärandikool, Helmut Noot, Airi Nõmm, Leena Peegel, Ago Rullingo, Irena Tarvis, Heiske Tuul, Tiiu Tuust, Kadri Tüür ja Viia Väli.
Ansambel Trad.Attack!
Haridus- ja Teadusministeerium (projekt IUT22-4)
Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus)
Eesti Kultuurkapital
EKM Teaduskirjastus, 2018
© ja ℗ Eesti Kirjandusmuuseum, 2018
© Ingrid Rüütel
ISBN 978-9949-586-77-6
[CD, DVD ja tekstivihik]
Helirežii ja CD master Jaan Tamm
DVD montaaž ja master Jaan Kolberg
Toimetanud Janika Oras
Tõlge inglise keelde Inna Feldbach
Keeletoimetajad Olga Ivaškevitš, Kadri Tamm
Kujundanud Krista Saare
Trükk Kruul
Tiražeerija Baltic Disc AS
Toimetanud Asta Niinemets
Viisid noodistanud Janika Oras, Ingrid Rüütel, Ludmilla Toon
Viisid toimetanud Ingrid Rüütel, Edna Tuvi
Noodigraafika Edna Tuvi
Tekstid litereerinud Erna Tampere, Riina Rehe, Alviine Schmuul, Ingrid Rüütel
Murdekeelt toimetanud Alviine Schmuul
Resümee tõlkinud Inna Feldbach
Küljendanud ja kujundanud Krista Saare
Trükk Greif