Kosjamäng (ringmäng vahetantsuga)

Pauline Vapper, Akiliina Noor, Adeele Sulane, Iisa Tuulik, Juulia Äkke, Raissa Vaga, Hellen Äkke, Akiliina Osa, Bärni Tuulik

Suuremõisa k (1975)

[Sporaadiline heterofoonia tekib mitte sihipärasest kahehäälsuse taotlusest, vaid sellest, et erinevad lauljad laulavad teatud viisiosi erinevalt. Noodistus on halva kuuldavuse tõttu kohati umbkaudne. Heliülesvõte on tehtud filmi taustana (lauldud mängides ja tantsides).]

Mina lähen kosja, taale-rile-raa,
teistel pole asja seda keelata.
Võtan omal neiu, taale-rile-raa,
olen tema peiu, taale-rile-raa.

:,: Sina meil oled käin,
mina teil olen käin,
aga laulatusel viel põle käin. :,:
:,: Nüüd tantsime siin teiste ies ja
lahkumisel silmad vies. :,:

:,: Tere, minu sõber, võta naine,
teistel kõigil naised. :,:

:,: Võtan ka, ei jäta ma,
ei jäta teda võtmata, :,:
:,: ei siis põle üösel hulkumist
ega lakast alla kukkumist. :,:
:,: Ei siis põle külas küürakuid
ega valdas vanutüdrukuid. :,:
:,: Igal õhtul, kallim süles,
kartsast kaodu ronib üles. :,:
:,: Oomikul tuleb laudilt äe, :,:
:,: juba ülal kõrges päe. :,:

:,: Varas, varas oled sina,
varastad minu sõbra ära! :,:

:,: Keila, Kohila,
Piibe ja Preidi,
Läänjärve, Alliku,
Saarela ja Tammiku. :,:

Laulu “Mina lähen kosja...” ajal lauljad seisavad paaritsi ringis või poolkaares, kätest lahti. Üksik kõnnib laulu taktis. Sõnadega “Võtan omal neiu...” võtab kellegi käe alt kinni ja kõnnib temaga kahekesi kuni vahelauluni. Siis tantsivad algul reinlenderit, pärast polkat. Vahelaulu lõppedes lähevad teiste sekka. See, kelle kõrvalt paariline võeti, tuleb kõndima sõnadega “Tere, minu sõber...” Vahelaulu algussõnadega võtab jälle partneri ja tantsib temaga polkat. 3. salmi ajal kordub sama tegevus.

Pauline Vapper, 1904–2004; Akiliina Noor, snd 1909; Adeele Sulane, 1917–1994; Iisa Tuulik, 1915–2004; Juulia Äkke, 1898–1980; Raissa Vaga, 1906–1993; Hellen Äkke, 1932–2014; Akiliina Osa, 1910–1994; Bärni Tuulik, 1914–1980 Suuremõisa k. Salvestasid I. Rüütel, E. Tampere, V. Ojanurme, O. Kiis 1975. Film: ERM, F 52; heli: RKM, Mgn II 2698 d [34].

Väljaanne

Esitajad

Helisalvestused

Filmid

Veebiväljaanne

Toimetajad Janika Oras, Kadi Sarv
Tõlge inglise keelde Inna Feldbach, Olga Ivaškevitš
Projektijuht Risto Järv
Veebilahendus Lorem Ipsum
Kaanefoto “Kuivastu sadam 20. saj alguses. Vasakul aurulaev General Suvortsev, paremal Muhu uisk”. 1910–1919, Saaremaa Muuseum, SM F 3761:1514 F.

Väljaandes on avaldatud Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi, Eesti Rahva Muuseumi, Saaremaa Muuseumi, Rahvusarhiivi filmiarhiivi ja Eesti Filmi Instituudi materjale.

Täname abi eest andmete täpsustamisel: Mihkel Jürisson, Martin Kivisoo, Meelis ja Marti Mereäär, Muhu Pärandikool, Helmut Noot, Airi Nõmm, Leena Peegel, Ago Rullingo, Irena Tarvis, Heiske Tuul, Tiiu Tuust, Kadri Tüür ja Viia Väli.

Toetajad

Ansambel Trad.Attack!
Haridus- ja Teadusministeerium (projekt IUT22-4)
Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus)
Eesti Kultuurkapital

Väljaandja

EKM Teaduskirjastus, 2018
© ja ℗ Eesti Kirjandusmuuseum, 2018
© Ingrid Rüütel
ISBN 978-9949-586-77-6

Veebiväljaande alus

Muhu rahvamuusikat, laulumänge ja tantse

Kogunud ja koostanud Ingrid Rüütel.
Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 9. Tartu 2015

[CD, DVD ja tekstivihik]
Helirežii ja CD master Jaan Tamm
DVD montaaž ja master Jaan Kolberg
Toimetanud Janika Oras
Tõlge inglise keelde Inna Feldbach
Keeletoimetajad Olga Ivaškevitš, Kadri Tamm
Kujundanud Krista Saare
Trükk Kruul
Tiražeerija Baltic Disc AS

Rüütel, Ingrid. Muhumaa laule ja lugusid. Mis on jäänud jälgedesse II

Tartu: EKM Teaduskirjastus 2016

Toimetanud Asta Niinemets
Viisid noodistanud Janika Oras, Ingrid Rüütel, Ludmilla Toon
Viisid toimetanud Ingrid Rüütel, Edna Tuvi
Noodigraafika Edna Tuvi
Tekstid litereerinud Erna Tampere, Riina Rehe, Alviine Schmuul, Ingrid Rüütel
Murdekeelt toimetanud Alviine Schmuul
Resümee tõlkinud Inna Feldbach
Küljendanud ja kujundanud Krista Saare
Trükk Greif