Bärni Tuulik (Toomu Bärni)

Bärni Tuulik (Toomu Bärni). Foto E. Kivaste 1974. ERA, Foto 10808.

Muhu kogumismatkade oluliseks eesmärgiks oligi salvestada kohalikku külalaulu ja koguda nende kohta andmeid. Hea juhus oli meile kätte mänginud võimaluse salvestada vanu meestelaule üsna ehedas olukorras, kus koos laulis grupp mehi, kellest enamus oli ka varem koos laulnud ja kellel oli palju ühist repertuaari. /---/ Tõsi, sõnade meenutamiseks kasutati ka käsikirjalisi laulikuid. Põhilised laulude teadjad ja eestvedajad /---/ olid Villem Saarik, Bärni Tuulik, August Vokk, Vassili Väli, Mihkel Alt ja Vassili Oidekivi. (“Kogumisolukordadest ja -eesmärkidest”, Rüütel 2016: 28)

Üheks kõige saagirohkemaks paigaks osutus tänavu Suuremõisa küla. Sealt olid pärit kolm laulumeest – Bärni Tuulik, Villem Saarik ja August Vokk. /---/ Siia võib lisada, et samu mehi salvestasime ka stereofooniliselt. Need lindistused panid aluse Eesti Rahvaluule Arhiivi stereofooniliste salvestiste seeriale RKM, Mgn I. (“Kogumisolukordadest ja -eesmärkidest”, Rüütel 2016: 19)

Suuremõisa ja Kantsi mehi saigi hiljem eraldi lindistada. /---/ Toomu Bärni ja Voka Kusti pidid vahetevahel kurku puhtaks köhima, kuid hääl kippus sellegipoolest krõbisema. Mõlemad olid ka suitsumehed ja Mõisa Villemil oligi põhjust öelda: “Mis te siis suitsetate! Mina ei suitseta ja pole häälel ka häda.” Lindistamine oli Toomu Bärni kenas kodus, mis on ümbritsetud suurtest õuepuudest ja mille all algab juba laialeheline mets või õigemini puisniit. (“Kogumisolukordadest ja -eesmärkidest”, Rüütel 2016: 22–23)

Uuemates, enamasti mujalt pärit viisides, mis olid ehitatud põhiastmete kolmkõladele, võib kuulda taotluslikku kahe-kolmehäälsust: Bärni Tuulik improviseeris teist häält (enamasti tertsis), August Vokk dubleeris põhihäält oktav madalamalt. Seegi polnud laulu kestel ühetaoline ja järjekindel. Normi polnud, saatehääli liideti ja improviseeriti vabalt. Näiteks kogu Eestis populaarses valsilaulus “Maritsa jõe kaldal” dubleerib Villem Saariku esitatud põhihäält oktaav kõrgemalt tema abikaasa Juula ning August Vokk oktav madalamalt, Bärni Tuulik saadab põhihäält peamiselt tertsis. Nii kujuneb omapärane neljahäälne laul. (“Meestelaulude muusikast ja esitusstiilist”, Rüütel 2016: 102)

Laulud:

• 19. Oh sa armas aeg nüid aga (Sepa maja)
• 20. Sie Muhumaa üks merelaid
• 21. Oh poisid, jätke kurvastus
• 22. Laul oli otsas, nüid mina puhka
• 24. Mul viimne laev oli inglisboks
• 25. Nüid algavad nuodiluod (tantsulaul)
• 27. Kus lõpeb aga meie põllusiht
• 28. Orsitsi jõe kaldal
• 30. Maritsa jõe kaldal (ringmäng ja tantsulaul)

Filmid:

• I. Laulumängud Suuremõisa külas 1975

Bärni Tuulik, 1914–1980, Suuremõisa k. Salvestasid I. Rüütel, O. Kõiva, K. Salve ja O. Kiis Suuremõisa külas 1974; I. Rüütel, E. Tampere, V. Ojanurme, O. Kiis 1975.