Vadja ja isuri rahvalaulud

Kirjandus

Kirjandus

  1. Ariste, Paul 1960.Vadjalaste laule. Emakeele Seltsi Toimetised 3. Tallinn.
  2. Ariste, Paul 1986. Vadja rahvalaulud ja nende keel. Emakeele Seltsi Toimetised 22. Tallinn: Valgus.
  3. Ariste, Paul 2005. Vadja päevikud 1942–1980. Litteraria. Eesti kultuuriloo allikmaterjale 22. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
  4. Arukask, Madis 2003. Paul Ariste ürgvadjaluse kontseptsioon ja Oudekki Figurova. – Mäetagused nr 21, 222–230. http://www.folklore.ee/tagused/nr21/arukask.pdf (14.04.15).
  5. Arukask, Madis, Taisto Raudalainen 2005. Vadja päev Eesti Kirjandusmuuseumis. – Mäetagused nr 28. http://www.folklore.ee/tagused/nr28/vadja.htm (14.04.2015).
  6. Asplund, Anneli (toim.) 1992. Kansanlauluja Inkerinmaalta. Suomen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 557. Helsinki: SKS.
  7. Bartens, Hans-Hermann 2012. Wotische Folklore: Ein Gang durch Textpublikationen und Forschungsliteratur. Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 84. Wiesbaden: Harrasowitz Verlag.
  8. Ernits, Enn 2009. Vadja haritlane Dmitri Tsvetkov 1890–1930. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
  9. Haavio, Martti 1943. Viimeiset runonlaulajat. Helsinki: WSOY.
  10. Heinsoo, Heinike 2005. Paul Ariste ja Vaipoole vadjalased. – Emakeele Seltsi aastaraamat 51. Tallinn, 222–238.
  11. Heinsoo, Heinike 2015. Vad´d´a sõnakopittõja. Tartu–Helsinki: Mooses Putron muistosäätiö.
  12. Kallio, Kati 1913. Laulamisen tapoja. Esitysareena, rekisteri ja paikallinen laji länsi-inkeriläisessä kalevalamittaisessa runossa. Väitöskirja. Tampere. https://helda.helsinki.fi/bitstream/handle/10138/42072/vaitoskirja_Kallio_2013.pdf?sequence=1 (5.05.2015)
  13. Laanest, Arvo 1982. Isuri rahvalauliku tähtpäev. Keel ja Kirjandus nr 12, 669–670.
  14. Laanest, Arvo 1986. Isuri keele ajalooline foneetika ja morfoloogia. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.
  15. Laanest, Arvo 1997. Isuri keele Hevaha murde sõnastik. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
  16. Launis, Armas 1910. Suomen kansan sävelmiä IV: Runosävelmiä. I. Inkerin runosävelmät. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 68, Helsinki: SKS.
  17. Mägiste, Julius 1922. Reisust Eesti-Ingeris. – Eesti keel. Emakeele Seltsi ajakiri nr 5/6, 156–164.
  18. Peegel, Juhan 1974. Regivärsilise rahvalaulu keelest. – Eesti rahvalaulud. Antoloogia IV. Toim. Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 45–76.
  19. Rüütel, Ingrid 1977. Vadja rahvamuusika tüpoloogia ja stiilid. – Soome-ugri rahvaste muusikapärandist. Toim. Ingrid Rüütel. Tallinn: Eesti Raamat, 216–281.
  20. Saar, Eva 2008. Isuri keele Soikola murde verbi muutmissüsteem. Magistriväitekiri. Tartu Ülikool: Eesti ja üldkeeleteaduse instituut. Tartu. http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/6390 (15.05.2015).
  21. Salminen, Väinö 1929b. Tutkimus vatjalaisten runojen alkuperästä. Eripainos aikakauskirja Suomen V jakson 7. osasta. Helsinki: SKS.
  22. SKVR III–V = Suomen Kansan Vanhat Runot III–V. Länsi-Inkerin, Keski-Inkerin sekä Itä- ja Pohjois-Inkerin Runot. 1915–1931. Toim. Väinö Salminen. Helsinki: SKS. (vt SKVR-tietokanta – kalevalaisten runojen verkkopalvelu. http://skvr.fi/ 5.05.2015)
  23. Tedre, Ülo (toim.) 1974. Eesti rahvalaulud. Antoloogia IV. Tallinn: Eesti Raamat.
  24. Vadja keele sõnaraamat. Vad´d´aa tšeelee sõna-tširja. Словарь водского языка 2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
  25. Västrik, Ergo-Hart 2007. Vadjalaste ja isurite usundi kirjeldamine keskajast 20. sajandi esimese pooleni: alliktekstid, representatsioonid ja tõlgendused. Väitekiri. Tartu. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/3458/vastrik_ergo-hart.pdf?sequence=1

Laulude kommentaarides kasutatud kirjandus

  1. Ariste, Paul 1960.Vadjalaste laule. Emakeele Seltsi Toimetised 3. Tallinn.
  2. Ariste, Paul 1969. Vadja rahvakalender. Tallinn: Valgus.
  3. Ariste, Paul 1974. Vadjalane kätkist kalmuni. Vadja tavanditest. Tallinn.
  4. Ariste, Paul 1986. Vadja rahvalaulud ja nende keel. Emakeele Seltsi Toimetised 22. Tallinn: Valgus.
  5. Kallio, Kati 1913. Laulamisen tapoja. Esitysareena, rekisteri ja paikallinen laji länsi-inkeriläisessä kalevalamittaisessa runossa. Väitöskirja. Tampere. https://helda.helsinki.fi/bitstream/handle/10138/42072/vaitoskirja_Kallio_2013.pdf?sequence=1 (5.05.2015)
  6. Kuusi, Matti 1956. Virolais-suomalainen Maailmansyntyruno. – Kalevalaseuran vuosikirja 36, 49–84.
  7. Kuusi, Matti (toim.) 1963. Suomen kirjallisuus I. Kirjoittamaton kirjallisuus. Helsinki: SKS & Otava.
  8. Kuusi, Matti (toim.) 1980. Kalevalaista kertomarunoutta. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 362. Helsinki: SKS.
  9. Lintrop, Aado 1999. Suur tamm, kuduvad neiud ja punane paat, kadunud harjast rääkimata. – Mäetagused nr 10, http://www.folklore.ee/tagused/nr10/tamm.htm (5.05.2015).
  10. Lintrop, Aado 2000. Suur tamm ja õde-venda. – Mäetagused nr 13, http://www.folklore.ee/tagused/nr13/suurtamm.htm (5.05.2015).
  11. Rüütel, Ingrid 1977. Vadja rahvamuusika tüpoloogia ja stiilid. – Soome-ugri rahvaste muusikapärandist. Toim. Ingrid Rüütel. Tallinn: Eesti Raamat, 216–281.
  12. Salminen, Väinö 1929a. Kertovien runojen historiaa. Inkeri. Suomi V:8. Helsinki: SKS.
  13. Salminen, Väinö 1929b. Tutkimus vatjalaisten runojen alkuperästä. Eripainos aikakauskirja Suomen V jakson 7. osasta. Helsinki: SKS.
  14. Siikala, Anna-Leena 2013. Itämerensuomalaisten mytologia. Helsinki: SKS.
  15. Timonen, Senni 2004: Minä, tila, tunne. Näkökulmia kalevalamittaiseen kansanlyriikkaan. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 963. Helsinki: SKS.
  16. Valk, Ülo 1993. Kust tuli ilmalind? Läänemeresoome loomisloo päritolust I–II. – Vikerkaar nr 2–3, 21–29, 60–66.

Toetajad

Haridus- ja Teadusministeerium

Hõimurahvaste programm IV; IUT 22-4

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts

Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus

Väljaandjad

MTÜ Rahvalauluselts Hellero, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, 2015

ISBN 978-9949-544-56-1 (html)

Veebilahendus Lorem Ipsum