Vadja ja isuri rahvalaulud

Laulik jutustab, kuidas tema vend tegi uhke laeva. Laulik aitas selle ise vette viia ja leidis sõudjad. Siin variandis on kirjeldatud ainult vanade sõudmist. Vanad ei jaksa sõuda ja paluvad jumalalt abi. Noored sõuaksid nii, et aerud nõtkuksid.

Laevaretke laul, mis on tuntud kogu läänemeresoome regilaulualal, on Soome uurija Matti Kuusi järgi müütiline lugu esimese laeva tegemisest ja esimesest laevaretkest (Kuusi 1963: 150–153 jm; 1980: 225–226). Laevategija ei kuulu tavaliste inimeste hulka – see võib olla näiteks Väinämöinen või Jumala poeg ja laeva tegemiseks läheb vaja erilist puud või loitsu. Lõuna pool, kus jutustavaid laule laulsid sageli naised, on laevategijaks vend ja jutustus mõjub realistlikumana. Vanimasse kihistusse kuulub Karjalast Eestini tuntud pilt vanade ja noorte sõudmisest. Põhjapoolsel regilaulualal lõpeb hoogne sõit havi seljas ja edasi tehakse havi hammastest kannel. Havi selja asemel võib laev kinni joosta ka kivi otsa linna all. Lõuna pool laevaretk kandle tegemisega ei seostu. Eesti laul lõpeb mõnikord uhkes linnas kauplemisega, aga lõppu võidakse põimida ka lood kalade sünnist või pühade kalade püüdmisest.